|
«Meie tänav on vist ainuke Tapa linnas, kus puudub nii vesi, kanalisatsioon
kui ka asfaltkate,» on Piiri tänava elanik Jüri Kari puudulike elamistingimuste
pärast vihane, kirjutab Virumaa Teataja.
Noormees lisas, et vallavõimud lubasid ühistrassid
nende tänavani tuua juba 90ndate aastate lõpus, kuid siiamaani pole tehtud
midagi.
Tegelikkus on aga niisugune, et Piiri tänava elanikud ei ole ainukesed, kes
nõnda viletsas seisus: vee-, kanalisatsiooni- või mõlemad trassid korraga
puuduvad ligi neljandikul Tapa linna territooriumist.
Vesi haiseb
Ka Paide maanteel asuvas eramajas elav perekond Voronov on oodanud veevärgi
tulekut aastaid. «Nii kaua, kui ma mäletan, on meile selle kohta lubadusi
jagatud,» ütles Igor Voronov.
Kui kesklinna eramurajooni elanikud leiavad väljapääsu puurkaevude rajamises,
siis endise sõjaväelinnaosa puurkaevude vesi ei rahulda isegi vähenõudliku
inimese vajadusi. «See haiseb jubedalt, isegi hommikul pestes tunneb tugevat
petroolilõhna,» ütles Voronov, kes võtab joogivett linna ainukesest
ühispuurkaevust.
«Eks me midagi teeme ja kavandame, aga selleks, et linn täielikult vee- ja
kanalisatsioonitrassidega varustada, ei ole meil raha,» laiutas Tapa
abivallavanem Teet Koitjärv käsi ja lisas, et aastaid kestnud olukorra lahendab
Lääne-Virumaa veemajandusprojekti teokstegemine.
Otsustab ministeerium
«Ka Rakveres on selliseid paiku, kus puuduvad trassid. Maakondliku
veeprojekti mõte ongi, et tiheasustusega kohtades see probleem lahendada,» ütles
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) tegevdirektor Jaan Lõõnik ja lisas, et
2001. aastal alustatud veeprojekti rahastamistaotlus on keskkonnaministeeriumis,
kes otsustab projekti abikõlblikkuse üle.
«Veemajandust rahastatakse nimekirja alusel,» ütles Lõõnik ja lisas, et
eesmärgiks on selles võimalikult ette saada, milleks tuleb kasutada
kõikvõimalikke vahendeid. «Meie argument on selline, et kuna oleme Pandivere
kõrgustikul, sõltub suurem osa Eesti joogiveest sellest, mis meil siin toimub.
Kui meie reostame, pole mõtet allpool puhastada,» rääkis VIROLi
tegevdirektor.
Ainuüksi Tapa linnas tehtavate vajalike tööde jaoks, mille hulka kuulub nii
uute trasside väljaehitamine kui ka olemasolevate rekonstrueerimine, on
projektis ette nähtud ligi 53 miljonit krooni.
«Keskkonnaministeerium on seda meelt, et väiksemates asulates ei peagi olema
kõik eramajad kanaliseeritud. Me ise arvame, et sellises linnas nagu Tapa peaks
saama kõik, mis tulevikus ehitatakse, nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooni,»
ütles Teet Koitjärv, kelle sõnad annavad lootust tänaseni veevärgi või
kanalisatsioonita elavatele tapalastele.
|
