| «Mingi neli meetrit on seda pinnast rohkem, aga võib-olla mõnes kohas viis, võib-olla, et mõnes kohas kuus, aga mõnes kohas võib natuke vähem olla,» ei tea tellija esindaja Mati Talu Haltron Grupp ASist isegi täpselt, kui palju Audide müügikeskuse rajamisega võõra maa pealt matti on võetud. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Sass
Selelst moraal: Mati Roossaar ongi bürokraat keda me kõik kirume ja rahva teenimise asemel teenib ei...
|
|
Mitte kogemata, vaid meelega Küll aga teab Talu, et naaberkrundile ei trügitud ülbusest ega oskamatusest planeeringukaarti lugeda, vaid teadlikult - pinnase tõstmise käigus. Tehnoloogia olevat selline. Kui lauget nõlva poleks tehtud, oleks Talu selgitusel jäänud kaht krunti eraldama järsak. Igatahes on nii ehitaja kui tellija valmis oma tehnoloogilist iseärasust pisut korrigeerima. Kui songermaa on tahenenud, lükatakse see mõne meetri võrra tagasi ja kaetakse muruga. Vastavalt linnaaednik Kristiina Kupperiga sõlmitud kokkuleppele istutatakse nõlvakule tosin kahe ja poole meetri kõrgust püramiidhaaba. Reedel ehitusplatsi üle vaatamas käinud linnavalitsuse ehitusjärelevalve insenerile Mati Roossaarele kõlasid Talu selgitused ja lubadused igatahes veenvalt. «Ei ole võimalik tõsta ehitusalast pinda paar meetrit nii, et samal ajal jääb kallas sirgelt – no mingi nõlv peab ju jääma, iseasi, kas just neli meetrit,» kiitis ta takka. Ometi lisas ehitusjärelevalve insener resoluutselt, et enne kui nõlv pole silutud ja sinna puud istutatud, objekt kasutusluba ei saa. Seda hakatakse taotlema ilmselt millalgi augustis, sest 20. augustil peab hoone valmis olema. On võrdsed ja võrdsemad Seda, et ehitajad on ületanud planeeringuga lubatud piirid, märkas ehitusplatsist teisel pool riigimaad asuva elamu korteriühistu juhatuse liige Aivo Paalaid oma vilunud maamõõtja silmaga juba talvel, kui pinnasetööd algasid. Paalaiul oli hirm, et autokeskust korteriühistust eraldaval riigimaal asuv tiik, kus pesitsevad haigur ja pardid, ning puudesalu, mille varjus sumedatel suveõhtutel ööbikud laksutavad, kaetakse nahaalselt asfaldiga ja muudetakse autoparklaks. Kartusteks andis põhjust asjaolu, et ehitajad olid jõudnud juba mõne lepa maha võtta ja lähenesid ähvardavalt järgmistele. Otsemaid kihutas Paalaid linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistusse ja jagas oma hirmsat avastust Roossaarega lootuses, et too paneb ehitajate omavolile punkti. Roossaar tuligi koos kolleeg Eve Rebinaga ehitusplatsile. Takseeris planeeringut, mõõtis silmaga ümbrust ja arvas, et tööde peatamiseks pole põhjust, sest pole näha piiritähiseid, mis tõestaksid mullatööde üle piiri minemist. Ja kui tõepoolest ollaksegi natuke üle piiri, pole see veel põhjus töid peatada. Nii lämmataski ametniku hääl reakodaniku oma. Traktorid mürisesid edasi ja puud langesid põrmu. Paraku ei näita ehitusjärelevalvajad mitte iga kord säärast paindlikkust üles. Näiteks Tulbi 8 juures peatati Paalaiu teada kuuri ehitus kohe, kui oli selgunud, et selle konstruktsioonid ulatuvad viis sentimeetrit üle krundipiiri. Roossaare selgituse kohaselt tuleb igale objektile läheneda vastavalt olukorrale. Erinevalt kuurist ei saavat üle piiri lükatud pinnast lugeda ehitiseks. 12 haaba ravib haavad Kui talvel jäi ametniku sõna linnakodaniku vastu, siis kevadel sulas lume alt välja üks ehitusaluse krundiga samal joonel oleva naaberkrundi maamärk – hääletu, ent mõjuvõimas tunnistaja Paalaiu väidetele. Seepeale andis Roossaar ehitajatele korralduse tellida maamõõdubüroolt autokeskuse aluse pinna piiripunktide taastamine. Möödunud nädala alul püstitatigi mulla alla peitunud piiritähiste asemel uued, mis tõestasid, et ehitajad on tõepoolest sügavamal riigi territooriumil müdistanud, kui on lubatud. Et seda tehti kalde toestamiseks, tembeldab Paalaid ebaadekvaatseks. «Sel juhul võiks ju kõik teha nii, et kui nad hakkavad kusagile ehitama, võtavad naabermaalt kümme meetrit juurde,» torises ta. Tegelikult on Paalaiu sapine märkus ainult osaliselt õigustatud. Planeeringu järgi ongi kallak – tõsi küll, vaid 2,5 meetri laiune – joonistatud riigi maale. «Eks loodeti, et kedagi ei koti – minnakse natuke üle, saadakse oma maake ja ongi asi korras,» pakkus Paalaid, kes on rahul, et õigus lõpuks ikkagi temale jäi. Ametniku seljatamisest suuremat rõõmu tunneb Paalaid aga lubatud puude üle. «Kui need sinna tõepoolest istutatakse, on hundid söönud ja lambad terved,» sõnas ta leplikult. |
