|
Kasemahla on eestlased läbi aegade kosutavaks märjukeseks pidanud.
Loodushuvilise Jüri elaniku Rein Saugla sõnul on tänavu mahlajooks juba alanud,
kirjutab Virumaa Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Appikene
Rohelised tõstavad kohe kisa: Ära keelata, trahvida loodusele tekitatud kahju eest.
|
|
«Et teada saada, millal on just sobilik aeg mahla koguda, tuleb kaselt murda
üks oks ja kui murdekohale ilmub mahlatilk, on just õige aeg. Mida kõrgem on
õhutemperatuur, seda aktiivsem on mahlade liikumine,» ütles loodushuviline.
Sooja kevade tõttu hakkas kasemahl tänavu liikuma juba märtsi lõpus, aprill,
mida on rahvakalendris nimetatud ka mahlakuuks, on alati sobiv aeg maitsvat
märjukest lasta.
Päike annab magusa maitse
Rein Saugla ütles, et mida päikselisemad on ilmad, seda magusam on mahl.
Tema sõnul kasvavad paremad mahlakased üksikuna lagedal alal või ka koduaias
ning kõige magusama mahla saab kõrgematel kohtadel kasvavatelt puudelt.
Vanahärra jutustas, et looduslikku jooki hakkas ta kevaditi koguma juba
nooruspõlves. Selleks puuriti puutüvesse auk ning pisteti sellesse metallist või
puust tila, mille kaudu hakkas mahl purki või plastkanistrisse tilkuma.
«Jälgida tuli seda, et ükski kallihinnaline tilk maha ei läheks, sest
vanarahvas arvas, et selline asi võib puule meelepaha valmistada,» meenutas Rein
Saugla.
Loodushuviline vanahärra ütles, et alati, kui mahlaaeg läbi saab, tuleb
samalt puult lõigata prunt ava ette. Tema sõnul võiks kaske siis mõne päeva
jooksul jälgida, et ava oleks korralikult suletud.
Puudega tuleb läbi saada
Minu vanaema Natalie Marie Hiiemäe mälestuse järgi tuli puudega hästi läbi
saada.
Mahla liikumise ajal käisid pereisad oma maalapil kasvavaid kaski
kontrollimas, et nende tüved vigastatud ei oleks ja sellest puule paha ei
sünniks. Näiteks Vao külas tehti enne mahla liikumist puule sümboolne
ristimärk.
Rein Saugla sõnul on kasemahlast abi mitme tõve vastu. «Mahl sisaldab
organismile kasulikke suhkruid ja on kergesti omastatav. Selles leiduvad
parkained tugevdavad organismi ja aitavad mitmesugustele haigustele vastu
panna.» ütles ta.
Rein Saugla sõnul on mahlast abi ka vähktõve ennetamisel.
Tamsalu jahi- ja loodusmees Ülo Veeremaa lausus, et ta on ikka igal aasta
kase- või vahtramahla kogunud ning ega mahlalaskmine pole aegade jooksul palju
muutunud.
Ülo Veeremaa sõnul on kõige parem hapendatud kasemahl, millele on
maitseomaduste parandamiseks lisatud rosinaid. «Suletuna õhukindlasse pudelisse
säilib see jahedas keldris väga hästi ja on sealt siis alati hea võtta. Plaanin
ka sellel aastal mahla koguda,» lausus Veeremaa. |
