«Argo Hindo on väärikas võitja, ta on pärit kalurite vanast suguvõsast,» ütles Peipsi ja Emajõe kalade märgistamist korraldava MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus kalauurija Meelis Tambets. Sellepärast ei teinud märgiste tagastanud kalameeste vahel paadimootori väljaloosijad mingit numbrit, et neljapäeval kalavetel olnud Argo Hindo asemel võttis võidu vastu ta isa, samuti kutseline kalur Kalju Hindo.Eelmisel aastal tagastasid kalamehed teadlastele paarsada kalamärgist. «Iga aastaga saame neid tagasi üha enam, asi läheb järjest paremaks,» kiitis Tambets. Märgised annavad infot Märgise tagastamise eest maksab Eesti Loodushoiu Keskus 80 krooni ning kord aastas loositakse tagastajate vahel välja paadimootor ja mitu väiksemat auhinda. Nende hulgas on Tartu kalastustarvete poodide kinkekaardid, kütusefirma Olerex auhinnad ning ajakirja Kalastaja tellimused. Aastas märgistavad teadlased üle tuhande 1–2,5-kilose kala. Iga tagasi saadud märgis on neile järjekordne vajalik kild Peipsi ja Emajõe latika, aga ka teiste kalaliikide rännete, kudemiskohtade, arvukuse ja püügikoormuse uurimiseks. Kevaditi algab Emajões kalade massiline ränne: Peipsist ja ka Võrtsjärvest ujub sadu tonne kalu Emajõge pidi seda toitvatesse väikestesse vanajõgedesse kudema. «Uuringud tõestavad, et enamik kaladest koeb just nimelt seal, kus ka eelnevatel aastatel,» kinnitas Meelis Tambets. Märgistatud kalade väljapüük on näidanud, et Peipsist ujub osa latikaid Emajõge pidi Alam-Pedja kaitsealal vonklevatesse vanajõgedesse kudema isegi Vene-poolse kalda lähedalt. Neil on kudemiskohta jõudmiseks vaja läbida üle saja kilomeetri, enamik teest tuleb rügada vastuvoolu. «Kõige huvitavam on see, et kui varem vaid oletasime, et latikas läheb nagu lõhegi kudema alati ühte ja samasse kohta, siis nüüd on see täiesti kindel,» ütles Tambets. «Seega on meie igal vanajõel oma latikas.» Paradiis vajab abi Kuid noorkalade paradiisid, vanajõed, on ohus – nende otsad hakkavad kinni kasvama. Kui see juhtub, siis surevad selles kudevad latikad välja. Kalurid on ammustest aegadest saadik vanajõgede otsi ühise labidatööga lahti hoidnud. Viimati süvendati vanajõgede otsi Emajõega pideva ühenduse tagamiseks ekskavaatoritega 1960. aastatel. Et Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi veesüsteemi jaoks väga olulised vanajõed säiliksid, on Eesti riik algatanud 19 olulise vanajõe otsa süvendamise projekti. «Europrojekt on peaaegu valmis, loodetavasti saab varsti tööga pihta hakata,» ütles Meelis Tambets. Kalade märgistamine • Et saada infot Peipsi järve ja Emajõe kalade rännete, kudemiskohtade, arvukuse ja püügikoormuse kohta, on teadlased alates 2001. aastast kinnitanud kalade seljauime juurde numbriga varustatud plastist märgised. • Peamiselt märgistatakse latikaid, kuid märgistatud on ka säinaid, turbi, linaskeid, kohasid, hauge ja kokri. • Kalu on märgistatud Emajões ja selle vanajõgedes, Keeri ja Leegu järves, Värska lahes ning Laeva jões. • Kalamärgise tagastamiseks tuleb need saata märgise taga olevale aadressile. Märgise leiust tasub võimalikult kiiresti teatada telefonil 517 6886 või meiliaadressil mtambets@ut.ee. Allikas: MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus |