|
Ekseko juhatuse esimees Teet Soorm ütles, et äriplaane koostama ja partnereid
otsima hakati mullu suvel, kirjutab Sakala.
«Nüüd oleme paar partnerit leidnud ja peame
nendega läbirääkimisi,» kõneles ta. «Üks seltskond saabub meie tootmisega
tutvuma aprilli kolmandal nädalal, teised alles mõtlevad, millal tulla
saavad.»
Soormi sõnul läheks mõlema grupiga koostöö tegemine liiga keeruliseks ja
seepärast valitakse neist välja üks. Käelöömiseni loodab ta jõuda suve
algul.
Turg on tohutu
Juhatuse esimees nentis, et ehkki Eksekol on tõsine soov Ukrainasse
investeerida, ei saa selles riigis äri ajades kõiges päris kindel olla.
«Vähemalt mitte seni, kuni meil pole poliitilist tuge,» lisas ta.
Seepärast ei soovinud Soorm ettevõtte plaanidest ka väga täpselt rääkida,
kuid kinnitas, et kui midagi tehakse, siis võetakse see ette mastaapselt.
«Mõtleme ja tegutseme suurelt, aga kui suurelt, seda ma praegu öelda ei saa,»
teatas Soorm.
Siiski pole Eksekol kavas tõusta Ukraina turuliidriks, sest selle positsiooni
saavutamine 48,5 miljoni elanikuga riigis nõuaks üle jõu käivaid
investeeringuid.
«Tahame sinna lihtsalt seakasvatusega kohale minna, sest praegu on Ukraina
varustatus kodumaise lihaga peaaegu olematu,» selgitas Soorm. «Tööstused, mis
vajavad kvaliteetset sealiha, töötavad suures osas imporditava peal.»
Vana vuntsima ei hakka
Juhul kui Ekseko plaanid teoks saavad, ei kavatse ettevõte üles osta mõnda
Ukrainas tegutsevat seakasvatust, vaid rajab täiesti uue ja moodsa
kompleksi.
«Me ei hakka vanu, teiste vussi keeratud asju üles vuntsima. Kui teeme, siis
nii, nagu ise õigeks peame, ja tuginedes nendele teadmistele, mida oleme Eksekot
juhtides aastate jooksul kogunud,» rääkis Teet Soorm.
Ekseko on Baltikumi suurim seakasvatusettevõte, kelle mullune käive ületas
300 miljonit krooni. Peale Viiratsi kompleksi, mis on spetsialiseerunud
põrsatootmisele, on firmal farme ja koostööpartnereid kõikjal Eestis. Mullu
andis Ekseko süsteem 220 000 nuumsiga.
Arvamus
Jaak Sulg,
Viljandi Metalli juhatuse liige
Täiesti Eesti kapitalil põhineval firmal on raske Ukrainas toime tulla, sest
seal hinnatakse oma rahvust väga kõrgelt. Teiseks on seal ametkonnal palju
suurem otsustusvoli ja bürokraatia segasem kui meil ning need võivad eestlastele
kaasa tuua ootamatusi. Et seal edukalt läbi lüüa, tuleb leida usaldusväärne
koostööpartner.
Viljandi Metallil olid Ukrainas ehituskonstruktsioonide tehase rajamiseks
isegi sobivad hooned välja vaadatud, kuid just partneri puudumise tõttu jäi see
rajamata. |
