Nii näiteks oli märtsis ametisse nimetatud maksu- ja tolliameti juhi Enriko Aava keskmine kuuteenistus mullu 53 902 krooni, samas kui tema eelkäija Aivar Rehe keskmine kuuteenistus oli aasta varem 81 193 krooni. Näiteid, kuidas uuel juhil tuleb kõhnema rahakotiga läbi ajada, leiab teisigi.
Nii on ka Riigi Kinnisvara ASi praeguse juhi Jaak Saarniidu kuupalk 65 000 krooni, mis on ligi 10 000 krooni vähem kui tema eelkäijal Tiit Ottisel. Tippjuhi teenistus Palgatabelist leiab siiski ka neid, kelle teenistus on aastaga märgatavalt kosunud. Üldiselt näitavad äsja avalikustatud riigiametite ja riigiettevõtete palgaülevaated, et kõige paremini maksavad jätkuvalt Eesti Energia, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Pank ja lennundusega seotud riigiettevõtted. Selge on aga see, et riik ei ole kaugeltki kõige kehvem palgamaksja, kuid ka ministrid ja president ei ole sugugi riigipalgalistest kõige kõrgemalt tasustatud. Nii näiteks teenis peaminister Andrus Ansip mullu küll keskmiselt 53 820 krooni kuus, kuid ministrite seas asus ta selle teenistusega alles kaheksandal kohal.
Riigifirmadest maksti samaväärset palka mullu näiteks Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi juhile Peeter Maspanovile. Personalifirma Fontese konsultandi Urmas Orula sõnul ei ole riigifirmade juhtide töötasudes siiski midagi erakordset ning need on võrreldavad erasektori omadega. «Näiteks Eesti Energia ja Tallinna Sadam on Eesti mõistes suured ettevõtted ning nende juhtide üle 100 000 krooni kuus ulatuvad tasud pole seal midagi imekspandavat,» lausus Orula. Ministeeriumide ja ettevõtete juhtide palgatasemete võrdlemisel tasuks Orula hinnangul ministri palga asemel vaadata pigem kantsleri palka. Ajast ja arust Minister on poliitiline ametikoht, aga kantsler on ministeeriumis umbes samal pulgal keskmisest suurema ettevõtte tegevjuhiga, kellelt oodatakse juhtimiskogemust ja oma valdkonna tundmist. Liigse läbipaistvuse eest riigiteenistujate palku aga kiita ei saa, sest ikka on paljudel juhtudel inimeste põhipalk üks suurus, kuid sellele lisandub tihti vaat et teist samapalju lisatasusid ja hüvitisi, mille sisusse on lihtsal inimesel raske süveneda. Segast olukorda tunnistab ka justiitsministeerium, mille pressiesindaja Mart Siilivaski kinnitusel on palgaastmestik ajale jalgu jäänud. «Näiteks asekantsleri palgaaste on 34, mis tähendab kuupalgamäära 21 100, mis ei ole ilmselgelt konkurentsivõimeline palk,» rääkis ta. «Seadusega võimaldatud lisatasu maksmine annab võimaluse tippametnike palgad konkurentsivõimelised hoida.» Viimaseid päevi ametis oleva rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on riigiteenistujate palgad praegu sellisel tasemel, et tõsta saab neid vaid koosseisude vähendamise arvelt. «Avalik sektor on Eestis väga oluline tööandja, kuid see ei saa olla palgatõusu mootoriks,» lausus Sõerd. «See mõjuks väga negatiivselt Eesti majandusele.»
Sestap on tema kinnitusel igati mõistlik, et nii mõnigi värske riigiteenistuja teenib vähem kui tema eelkäija.
|
