Kolm aastat hiljem ootavad elanikud ikka Majakeskuse lubatud haljasalasid, spordiväljakuid, pisikest kirikut, siledaid teid ja puhast keskkonda. Asfaltteede asemel on tolmavad ja kohati ehitusprügist tehtud teed, mis on kevadel ja sügisel madalamale autole sama hästi kui läbimatud. Isegi kanalisatsiooni neil pole, sest lubatud biopuhasti ei tööta ning sibiauto peab selle mahutit korra kuus tühjendamas käima.

«Märjal ajal tuli tee peal sõites vesi autosse sisse,» meenutas kohalik elanik Tiit Kariste, kes iga päev lehmarada meenutavat sõiduteed kasutab. «Meie oleme siiski läbi pääsenud, aga mõnel inimesel pole koduni mingit teed. Niisamuti sõidavadki, üle põllu.»

Tee ei kõlba isegi prügiveoks

Ometi oli enamikul esimestest krundiostjatest lepingus selge sõnaga märgitud, et makstud raha eest saavad nad krundi, kuhu hiljemalt 2005. aastal saab sõita valgustatud asfaltteed mööda. Keegi ei osanud oodata aastal 2007 prügifirma hoiatuskirju, milles ähvardati läbimatute teede tõttu prügivedu üldse katkestada.

Väike firma Majakeskus ei olnudki 30-hektarilise maa-ala omanik, vaid üksnes arendaja, kes kavatses Jüri Rattasepale kuulunud maa-ala kruntideks müümiseks n-ö ette valmistada – detailplaneeringu järgi pidi rajatama teed, tehnovõrgud ja kõik muud lubatud mugavused, et kinnisvara ostjale atraktiivseks teha.

Väike firma, kel omal hinge taga õige napilt, ei äratanud aga pankades usaldust ning lõpuks oli Majakeskus sunnitud müüma kolmeosalise arendusprojekti suurele Kaanon Kinnisvarale. Majakeskus lubas teede aluspõhja välja ehitada, et Kaanon saaks rajada sinna tolmuvabad teed. See pole sugugi sama mis asfalttee. Ent praegu ei lookle majade vahel kumbagi.

«Kaanon ostis sisuliselt põrsa kotis,» tõdes kohalik elanik Aivo Kuusmaa, sest Kaanon ostis projekti teadmisega, et peab ehitama tolmuvabad teed, mille jaoks Majakeskus teepõhja ette valmistab. Majakeskus seda ei teinud, nii ei ehita teid ka Kaanon. Ei tolmuvabasid ega asfaltteid. Tänavavalgustuslaternad asuvad tänavate ääres vaat et sama hõredalt kui kilomeetripostid maanteel.

Tolmu ja pori käes kannatavad elanikud nõuavad Kaanonilt, kes lepingud üle võttis, tegutsemist. Kaanon näitab näpuga Majakeskuse poole, kes pole oma lepingutingimusi täitnud.

Veeretavad nagu kuuma kartulit

«Me oleme Majakeskusega läbirääkimisi pidanud ja palju raha advokaatide peale kulutanud,» tunnistas Kaanon Kinnisvara juht Härmo Haljaste. «Kohtus oleks meil hea šanss ettevõtet võita, aga sisuliselt maksaks me ainult suured lõivud ja õigusabikulud. Juristide hinnangul me ilmselt võidaks, aga võtta pole Majakeskuselt ja Majakeskuse juhilt Jüri Raagilt ikka midagi.»

Majakeskus ei taha asjast midagi teada. «Mind ei huvita Rätsepa Kodu,» vastas Raag Postimehe küsimusele. «Juba kaks aastat ei huvita.» Kõne lõpp. Umbes sarnase vastuse on saanud ka elanikud, kes on samas naabruses elavalt Raagilt üritanud aru pärida.

Pettasaanud on abi otsinud ka Kiili vallavalitsuselt. «Majakeskus ja Raag on probleemsed nimed,» tunnistas vallavanem Vambo Kaal otsekoheselt. «Ilmselt on maine vara ka enda nimelt ära kanditud, nii et kohut käies saaks kaela ainult kohtukulud.»

Praegu valmistavad Rätsepa Kodu elanikud ette aga kohtuskäiku hoopis Kiili valla vastu, sest peavad nagu Kaanongi arendaja Majakeskuse või omaniku Rattasepa pitsitamist tuule püüdmiseks väljalt. «Tuleb Majakeskuse või Rattasepa pankrot ja ongi kogu muusika,» hindas Kuusmaa. «Maine vara on neil mõlemal ilmselt enda nimelt ära kanditud. Ainus võimalus on kohustada valda, et see nõuaks arendajalt detailplaneeringu täitmist või teede väljaehitamist.»

Seadus kohustab

Ka seadus paneb kohalike teede väljaehitamise kohustuse omavalitsusele, kui kinnisvaraarendajaga pole teisiti kokku lepitud. Majakeskus võttis Rätsepa Kodus selle kohustuse küll enda peale, kuid ei suutnud või ei kavatsenudki seda täita, seetõttu tuleb kohtul otsustada, kes ja kas üldse keegi «hapuks läinud» projektide puhul teede-tänavate eest vastutab.

Vallavanem Kaal arvab aga, et elanike kohtulahing valla vastu on ajaraiskamine. «Kui kõik arendajad hakkaks vallalt nõudma teede väljaehitamist, teeks me seda 50 aastat,» märkis ta. «Meil on aga teha huvikoolid, lasteaiad ja muu – see on omavalitsuse esmane ülesanne.»

Kaal soovitab lepingu täitmist nõuda arendajalt. «See, et Kaanonil ja eelmisel arendajal on mingid arusaamatused, ei pea elanikku puutuma, selle peavad arendajad omavahel selgeks rääkima. Elanike ees on Kaanonil kohustus teed välja ehitada.»

Maade algne omanik Jüri Rattasepp, kes tõi maid arendama Majakeskuse, tunnistab, et tegu on ühe kurva looga, kus kaotajateks on kõik osalised. «Majakeskus oli väike firma, tal ei jätkunud jõudu maad välja osta. Ta püüdis, mis suutis,» märkis ta.

Rattasepp tõdes, et kui kohus määrab vallale siiski kohustuse teed välja ehitada, võib hagi ka tema kui maa müüja vastu pöörduda. «Kurb tõsiasi on, et kelleltki on nahk üle kõrvade tõmmatud, arendaja on ostjatele võlgu jäänud, mõlemad arendajad loobivad teineteist poriga, aga kannatajateks on ikka inimesed, kes endale sinna heas usus kodud ostsid,» möönis Rattasepp.

Koduostjate lootuskiireks on aga riigikohtu lahend, kus Ida-Virumaal asuv Jõhvi vallavalitsus palus riigikohtul hinnata, kas omavalitsus ikka peab ehitama teed välja igal pool, kus kinnisvaraarendaja seda soovib.

Jõhvi vald leidis, et see viib kinnisvaraarendajate diktaadini ning omavalitsus peab tegema tohutuid kulutusi, et viia teed kõigi põllule ehitatavate uuselamurajoonideni.

Riigikohus kinnitas aga, et omavalitsus saab uuselamurajoonide rajamist ja asukohta kontrollida planeeringutega; kui omavalitsus on vastu võtnud planeeringu põllul asuvate elamurajoonidega, on ta võtnud ka kohustuse rajada selle juurde teed koos üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooniga.

Rätsepa Kodu kui paradiis

Majakeskus avaldas 2003. aastal ajakirjas Eesti Loodus pika reklaamteksti, mis maalis Kiili kõrvale rajatavast uusasumist hingematva pildi.

Otsime mõistlikku lahendust privaatsust hindavale keskklassi inimesele, kes soovib elada Tallinna lähedal. Mereäärsed väga kallite kruntide piirkonnad Kakumäel, Rannamõisas, Meriväljal ja mujal pole paljudele taskukohased. Meie projekt on mõeldud inimesele, kes peab lugu ajaloost, rahust ja vaikusest ning mõistliku suurusega majast. Rajame korraliku infrastruktuuriga inimsõbraliku elamuasumi 30 hektari suurusel Rätsepa kinnistul.

Rätsepa kinnistu paikneb Lähtse külas, kümme kilomeetrit Tallinnast lõuna pool Kiili–Nabala tee ääres, poolteist kilomeetrit Kiili alevikust.

Inimesed on siin elanud 4000 aastat: kinnistu kõrval on muistne asulakoht I–II aastatuhandest enne meie aega.

Enamik meie ostjaskonnast on 25–35-aastased noored pereinimesed. Praegu võib saada väga madala intressiga eluasemelaenu.

/.../

Kavandatud on 105 krunti kokku 30 hektaril. Era- ja ühismaad (teed, pargid, kallasrajad) on planeeritud suhtega 1 : 0,8; isegi kraavidele oleme jätnud 30-meetrise kallasraja. Nii on inimestel ruumi, nad ei ela üksteise kukil ega vahi naabri aknasse, kodu lähedal saab teha näiteks ka tervisejooksu. Oleme kavandanud kaks spordiväljakut, kuhu võib rajada spordihalli või sisebasseini. Tulevast asumit ümbritsevad juurviljapõllud. Kinnistule tuleb oma biopuhasti.

Kinnistu algusesse on jäetud paar ärikrunti, kuhu tuleb ööpäev läbi lahti olev

R-kioski tüüpi pood.

See on oluline ka valve mõttes, sest asub sissesõidutee ääres. Kiilis pole kõrtsi või pubi, selle kavatseme rajada oma kinnistule: seal saaks töölt tulles juua kannu õlut, et unustada tööprobleemid. Avo Üpruse juhatusel kavatseme ehitada kinnistule pisikese kiriku, kus saab tegutseda ka pühapäevakool.

/.../Kruntidel pole kõrghaljastust, nii et iga pere võib kujundada kodu just oma soovi kohaselt. Meil pole tarvis ka ehituskrunte ette valmistada, krundi ostja võib alustada vundamendi rajamist kohe, kui on saanud ehitusloa.

Kõigepealt istutasime kinnistute vahele pargid ning haljastasime puurkaevu sanitaartsooni. Alale jääb vana talusüda koos kõrghaljastusega: seal on hästi näha, kuidas hoone on ehitatud veesoonte vahele ja kaev veesoonele. See koht jääb edaspidi üldkasutatavaks pargiks.

Kinnisvaraarendusprojekti Rätsepa Kodu viib täide OÜ Majakeskus, kus töötab hulk asjatundjaid ning projektijuhte, kes osutavad igakülgset abi kõigile, kel on soov hakata rajama uut kodu. Meie projekti kohta leiab lähemat teavet aadressilt www.ratsepakodu.ee.