ELi põllumajanduse erikomitee andis selle nädala esmaspäeval põhimõttelise nõusoleku pikendada 2009. aasta lõpuni erandit, mis lubab Eestis toota ja müüa siinsete tarbijate vaieldamatut lemmikut, 2,5-protsendilise rasvasisaldusega piima. Euroopa Liidu normid seevastu lubavad müüa vaid vähemalt 3,5-protsendilist piima või siis väherasvast, 1,5–1,8-protsendilise rasvasisaldusega piima. Seetõttu rõõmustab erikomitee otsus nii piimajoojaid kui ka -tootjaid.Ehkki Eestis müüakse nii väherasvast kui ka 3,5-protsendilist piima, moodustab harjumuspäraseks saanud 2,5-protsendiline ehk «tavaline» piim enam kui 90 protsenti Eestis müüdavast piimast. «Lahjema või rammusama piima osa on kaduvväike,» kinnitas mitut suurt poeketti haldava Eesti Tarbijate Keskühistu esindaja Kaja Koppel. Eelistavad maitse pärast Piimatööstustele oleks tootmise ümberkorraldamine tähendanud suurt kulu. «Arvestasime, et ainuüksi pakendite väljavahetamine oleks maksnud sadu tuhandeid kroone,» ütles ASi Tere juht Kadi Lambot. «Keegi ei tea, kui palju oleks tarbijate ümberharjutamine maksma läinud.» Eile õhtul Tallinnas Stockmanni toiduosakonnas ostelnud tudeng Emmi Vähämäki tunnistas, et peab «tavalist» piima maitsvamaks kui rammusamat, 3,5-protsendilist. Teine ostja Kairi Koppel kinnitas sama. «Ma joon piimaga kohvi ja 2,5-protsendilisega tuleb kohv lihtsalt kõige maitsvam,» selgitas Koppel. «Figuuri tõttu ma küll rammusamat piima ei väldi, pigem usun, et rammusam piim on tervislikum.» Koppeli sõnu kinnitas ka Lambot. «Erialalt arstina võin ma siiralt kinnitada, et piimarasvad on inimesele vajalikud,» rõhutas Lambot. 2,5-protsendilise piima tootmise ja müügi lõpetamises leppis Eesti kokku liitumisläbirääkimistel ELiga. Kuna Eesti toona erisust ei taotlenud, saime õiguse harjumuspärast joogipiima toota ja müüa vaid selle aasta aprilli lõpuni. See tekitas tootjais kartuse, et nad peavad kaheks aastaks oma tootmise ümber korraldama, sest 2009. aastal kaotab kehtivuse ELi nõue, mis reguleerib piima rasvasust, ja siis võib naasta traditsioonilise joogipiima tootmise juurde. «Eestis küll mõeldi liitumisläbirääkimisi pidades üleminekuperioodi taotleda, kuid sellest loobuti – põhimõtteliselt olime valmis määrust rakendama liitumise hetkest alates, meie prioriteediks oli toona piimakvoot,» ütles põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Mai Talvik. Formaalne kinnitus «1999. aastal koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitas, et tööstustel üleminekuga tehnilisi probleeme poleks ja enamik tarbijaid hakkaks kasutama teise rasvasisaldusega piima,» lisas ta. Läti ja Leedu said õiguse 2,5-protsendilise piima tootmiseks 2009. aastani siiski varsti pärast liitumisläbirääkimiste lõppu, kui pikendati ka Soomele ja Rootsile tehtud erandeid. Valitsus alustas mullu juulis läbirääkimisi Eestile «tavalise» joogipiima tootmisõiguse pikendamiseks 2009. aastani. Põllumajanduse erikomitee otsuse peab veel kinnitama põllumajandusministrite kohtumine 19.–20. märtsini. Põllumajandusministeeriumi väitel on see aga pigem formaalsus, mis kinnitab juba langetatud otsuse.
Piima rasvasisalduse nõue • ELi nõuete järgi tohib toota vaid vähemalt 3,5-protsendilise rasvasisaldusega täispiima; 1,5–1,8-protsendilist väherasvast piima või kuni 0,3-protsendilist rasvatut piima. • Eestlased eelistavad 2,5-protsendilist piima, mis moodustab kogu müüdavast piimast üle 90 protsendi. • ELi piima rasvasisalduse nõue kaotab kehtivuse 2009, seni on õigus «ebastandardse» rasvasisaldusega piima toota ka Eesti naaberriikidel Soomel, Rootsil, Lätil ja Leedul. |
Logi sisse
kõik galeriid
