|
Samuti selgus, et inimsed on ka ise nõus arstide poolt nende
diditaalsetesse haiguslugudesse tehtud sissekandeid internetist vaatama, teatas
sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Kaja
Kuivjõgi.
Eelmise aasta sügisel sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel
Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud küsitluse kohaselt pidas 75
protsenti digiloo projektist kuulnud inimestest digitaalset terviselugu
vajalikuks.
Peamiste kasuteguritena nähakse arstidevahelise infovahetuse paranemist ja
ravikvaliteedi tõusu.
Vastanute meelest muudab tervishoiutöötajate ja
patsientide ligipääs oma terviseandmete kogule raviprotsessi efektiivsemaks ja
hoiab ära ravivigu
Oma digitaalse terviseloo andmeid on teadusuuringutes või terviseregistrites
nõus avaldama pooled küsitletutest.
Digiloo projekti arendava Eesti
E-tervise sihtasutuse juhataja Agu Kivimägi hinnangul puudutab sellise
digitaalse terviseandmepanga loomine igaüht.
«Meie tervishoiu arengus on see suur samm edasi ning digitaalset terviselugu
võib pidada Eesti üheks olulisemaks lähiaastate infotehnoloogia projektiks,»
kommenteeris ta.
Ligi pooled TNS Emori poolt detsembris küsitletud 500
inimesest olid teadlikud, et juba praegu edastatakse nende andmed iga kord
pärast arsti juures käimist tervishoiuasutuste infosüsteemi.
Uus digitaalne terviseinfosüsteem teeb need andmed vajadusel kättesaadavaks
ka patsiendi raviarstidele teistes tervishoiuasutustes.
Vastajad pidasid oluliseks, et erakorralise abi puhul, kui patsient on
näiteks eluohtlikus olukorras või kontaktivõimetu, osutub meditsiinitöötajate
valduses olev eelnev informatsioon otsustavaks.
Ka patsient ise saab digitaalse terviseloo käivitumise korral igal ajahetkel
ise vaadata, milliseid kandeid arstid tema terviseseisundi ja haiguste kohta
infosüsteemi on teinud.
Võimalust oma terviseandmeid arstide eest
sulgeda nii, et raviarst varasemaid haigusi ja määratud ravi ei näe, kasutaks
vaid veerand vastanutest ning kindlasti ei kasutaks pooled uuringus
osalenutest.
86 protsenti vastanutest leiavad, et andmete varjamine võib mõjutada
ravi kvaliteeti ning nõustuvad väitega, et seoses terviseandmete sulgemisega
patsiendi vastutus ravi tulemuste ees suureneb.
Aasta alguses läbiviidud üle-eestiline uuring näitab, et 67
protsenti arstidest ning 84 protsenti apteekritest pooldab digitaalse
terviseloo kasutuselevõttu.
Telefoniintervjuudel põhineva uuringu viis selle aasta jaanuaris läbi
uuringufirma Faktum & Ariko.
Kokku osales uuringus 100 perearsti, 100 apteekrit, 32 kardioloogi, 25
psühhiaatrit, 18 neuroloogi ja 9 endokrinoloogi üle Eesti.
Digiloost on teadlik 90 protsenti arstkonnast ning 63
protsenti farmatseutidest.
Toetudes USAs läbiviidud uuringutele aitab Kivimäe hinnangul digiloo
kasutuselevõtt Eestis päästa aastas vähemalt 12 inimelu ning vähendada
ravivigade arvu 600 võrra.
2007. aastal testivad digiloo pilootprojekti kuus Eesti tervishoiuasutust –
Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla,
Järveotsa perearstikeskus, Koeru arstikeskus ja Tartu kiirabi.
Lähiaastatel peaksid digitaalse terviseloo süsteemiga liituma kõik Eesti
tervishoiuasutused, sealhulgas perearstid.
Digitaalse terviseloo
tehnilise lahenduse töötab välja tehnoloogiafirma Hewlett-Packard, mis on loonud
tervishoiuvaldkonna infotehnoloogilisi rakendusi Suurbritannias, Hispaanias,
Austrias, Iirimaal ning ka Leedus.
Eesti digitaalse terviseloo infotehnoloogilise lahenduse hanke võitnud
konsortsiumisse kuulub peale Hewlett-Packard Eesti ka Microlink Eesti ja
IceFire.
E-tervise projekte rahastatakse Euroopa Liidu
struktuurfondidest. Toimetas Rando Tooming, PM online |