Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Gallup
Kas kasutad töö juures MSNi? (320)
Jah, see on üks minu töövahenditest
 9.38%
Jah, ajan selles eraasju
 15.94%
Jah, ajan selles nii töö- kui eraasju
 29.69%
Jah, kasutan ikka, kuigi tööandja ei luba
 3.13%
Ei, see on tööandja poolt keelatud
 7.50%
Ei, ma ei tunne selleks vajadust
 34.36%
Otsing
.
Tarbija24.ee

Too

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Töö 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Töö viib eestlasi üha enam stressi (27)
28.02.2007 00:01
Villu Päärt, reporter


Värskest Eesti inimarengu aruandest selgub, et Eestis kaebavad tööinimesed mitu korda rohkem stressisümptomite üle kui soomlased, lisaks on pinge kümne aasta taguse ajaga võrreldes tunduvalt kasvanud.

 

Foto: Corbis / SCANPIX

Nii on Eesti ja Soome töölkäijate hulgas tehtud küsitluse järgi eestlastel üleväsimust, ärritust, masendust ja tunnet, et kõik käib üle jõu, enam kui põhjanaabrite hulgas.

 VIIMASED KOMMENTAARID
Veiko
ainult töö on  abiks 28.02.2007  12:19 Ega uus algus  ei tähenda seda, et  kogu elu muutub  kategoorili...

TÖÖEALINE
ei ole veel vana,  isegi pensionär ei ole  vana ku1 65 pensinil  aga elab ikkagi oma 20  aastat veel, se...

Tallinna Ülikooli perekonnasotsioloogia osakonna juhataja Leeni Hansson ütles, et tööstressi on siiani suhtutud põhimõttel – mis te virisete, võtke hästi rahulikult.

Nii on stress üks riskifaktoreid, millest siiani suhteliselt vähe juttu tehtud.

Soomes ja Eestis on uuritud töölkäijate stressi 1990ndatel ja 2003. aastal ning tulemusi omavahel ka võrreldud. Riikide võrdlemise aluseks võeti teemad: kas töötajate vahel esineb konflikte ning kas ülemuste-alluvate vahel esineb konflikte.

Teisigi põhjusi peale töö

1990ndatega võrreldes on sellel sajandil Eestis olukord halvenenud.

«Tundus, et Soomes ei olnud erilisi muutusi konfliktidega seoses, Eestis oli konfliktide osakaal kasvanud,» märkis Hansson, kes on üks uuringu koostajaid. Tema sõnul võib üheks põhjuseks pidada seda, et konkurents töökaaslaste vahel on Eestis suurenenud.

«Samas ei pruugi masendus alati olla tingitud tööst, vaid ka näiteks majanduslikust heaolust,» ütles Hansson. «See võib tulla perekondlikust olukorrast, olla lähedaste tervisega seotud. Meie meelest see ei ole tühine asi,» lisas ta.

Hanssoni sõnul oli nende eesmärk juhtida sellele probleemile tähelepanu.

Stress iseenesest ei ole haigus, lühiajaline stress võib mõjuda väga mobiliseerivalt.

Samas pidev stressiseisund, mis on seotud tööga, nõuab tegelemist. Nii võib otsese seose leida Eestis levinud riskikäitumiste ja tööstressi vahel.

«Kui võtame meeste madala eluea, siis teame, et see pole geenidega kaasa sündinud, vaid põhjuseks on tervist hävitavad eluviisid,» ütles Hansson. «Kui inimene on stressis, siis maandamise momenti ei osata leida muus kui alkoholis ning nüüd ka narkootikumides.»

Poodlevad ja suitsetavad

Tööstressi all kannatajat võivad haarata ka muud sümptomid, mis pole tööga üldse seotud – meeletu ostupalavik, suitsetamine, kasiinoskäimine. «Tööga rahulolematuse puhul üritatakse leida pingemaandust,» ütles Hansson.

Kui Soomes võib töötervishoiuarst välja panna läbipõlemissündroomi diagnoosi, siis Eestis sellise diagnoosi panemine levinud ei ole.

Seejuures võib lahenduste leidmine olla oodatust lihtsam – suuremates asutustes võiksid käia psühholoogid, kes annaksid nõu, mida stressi maandamiseks teha saaks. Ületundide asemel võiks suunata inimesi tervisesporti tegema.

Rahvuslikud ületunnid on normiks ning üldlevinud arusaama järgi on 1990ndate algusest saadik olnud töörabamine eestlaste seas tugevalt soositud.

Hanssoni sõnul võib arvata, et hullem on möödas, viimased uuringud on tehtud 2003, järgmine küsitlus on plaanis 2008. aastal.

«Loodame rõõmsamaid tulemusi,» märkis Hansson. «Töö nimel elamise tagajärjed muutuvad üsna tõsiseks.»

..................................................

• 1990. aastate algul hindas oma tööd pingeliseks viiendik töötajatest, kümme aastat hiljem oli nende hulk enam kui kahekordistunud.

• 50–60% Euroopa maades haigestumise tõttu kaotsi läinud tööajast, sealhulgas pea neljandik üle kahe nädala pikkustest töölt puudumistest on ühel või teisel moel seotud stressiga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  
Tarbija24 avalehe uudised
Matilda koogikiusatused
Toit
Kliendid sundisid lennufirmat logo muutma (20)
Reis
Foto: SILLE ANNUK
Soe kollane maja (20)
Tartus ajaloolises Karlova linnaosas helgib märtsipäikeses perekond Kurmide väike kollane maja, mis on remonditud looduslike vahenditega ning sisustatud vana mööbliga.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Reuters
Igemehaiguste ravi aitab ka südant
Igemehaiguste ravi võib parandada ka versoonte tervist, näitas uuring.

> Artikli juurde
Haapsalu kesklinna ehitatav kõrghoone.
Foto: Arco Vara
Haapsalu tornmaja korterite internetioksjon kukkus läbi (21)
Esimene katse müüa Haapsalus kortereid internetioksjonil kukkus läbi, sest ei tehtud ühtki pakkumust.

> Artikli juurde | Kommenteeri
YouTube
Foto: AFP/Scanpix
BBC ja YouTube teevad koostööd
BBC ja YouTube sõlmisid kokkuleppe, mille raames hakkavad maailma populaarseimas videovahetus keskkonnas jooksma BBC klipid.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: SCANPIX
Valge vein sündis tänu õnnelikule juhusele (6)
Valged viinamarjad, millest tehakse veine nagu chardonnay, riesling ja sauvignon blanc, arenesid enam kui 3000 aastat tagasi punastest viinamarjadest puhta juhuse tõttu, tuvastasid Austraalia teadlased.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Repro
Venemaal uuritakse ravimite katsetamist väikelaste peal (6)
Venemaal on alustatud kriminaalmenetlust uurimaks Briti ravimitootja GlaxoSmithKline PLC vaktsiinikatsetusi lastel.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Pärnu alternatiivmeditsiinikeskus Ravikoda. Pildil vasakult Mare Hanschmidt ja Marika Liivrand
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Bioteraapia aparaat kui kodune sanatoorium
Pärnu alternatiivmeditsiini keskus Ravikoda pakub ihuhädade diagnoosimist ja avitamist bioteraapia abil.

> Artikli juurde
Inimrobot Dexter
Foto: BBC
Kõndiv robot õpib enda vigadest (18)
 Inimrobot õpetab ise end kõndima ja lõpuks ka jooksma.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Corbis/ Scanpix
Kloonimine, see polegi imelihtne (2)
Imetajate kloonimine on osutunud märksa keerulisemaks kui kümme aastat tagasi lambatall Dolly sünni eufoorias usuti ja kardeti, kirjutab Alo Lõhmus.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Suurim osakestekiirendi asub Linnutee keskmes
Meie kodugalaktika keskmes lösutav must auk toimib muu hulgas ka suurima teadaoleva osakestekiirendina, arvavad astronoomid.

> Artikli juurde
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Töö foorum
26.10.08 10:33
Ajakulu tööle minemisel (37)
20.10.08 21:29
töösobivuse komisjon
20.10.08 16:49
Ajakulu tööle minemisel (37)
Reklaam
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
17:35 Kristina Kuusk sai vehklemise MK-etapil 14. koha

17:34 Taani printsess Alexandra kaotas uuesti abiellumisega senise tiitli

17:19 Veebileheküljel oli keelatud valimisreklaam
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS