Nende tarvis on monoliitsest raudbetoonist, klaasist ja terasest majamüraka
põhjapoolses kaheksakorruselises tiivas 40 korterit. L-tähe kujulise maja
esimesed kolm korrust on jäetud äripindadeks, kirjutab Pärnu Postimees.
2004. aastal arhitektide liidu korraldatud arhitektuurikonkursi käigus
sõelale jäänud hoone projekti autor on arhitekt Andres Lember. Tema sõnade järgi
mõjutas hoone arhitektuurilist lahendust naabruses olev kontserdimaja. «Et
sellega mitte konkureerida, on maja Aida tänava poolt vaoshoitud,» selgitas ta.
Samal ajal võib hoones tema ütlust mööda märgata kuurordiarhitektuurile omast
kergust.
Hoone arendaja Hillar Soosalu on peatöövõtja OÜ Leviehituse käe all valminud
majaga rahul. Olevat ilus asi ja natuke teistsugune. «Kuigi, mis siin ikka nii
väga – klaas, betoon ja raud,» tähendas ta.
Elab see, kes julgeb
Maja eripära avaldub eelkõige selle sisemuses. Selmet iga ruutmeeter hoonest
rahaks teha, avanevad teise ja kolmanda korruse büroopinnad maja keskel
laiutavasse aatriumisse.
Tõsi, esialgse idee kohaselt oleks pidanud aatrium ulatuma läbi kolme
korruse. Et esimese korruse üürnikuks tuli Hansapank, sellest mõttest loobuti.
Juba kas või panga turvanõuete pärast.
Hoopis uudse ja Pärnus seninägematu lahenduse mõtles Lember välja
korteritele. Läbi maja ulatuvate korterite linnapoolne sein on maast laeni
klaasist. Klaasist - tõsi küll, mitte läbipaistvast vaid -kumavast - on korterit
galeriikoridorist eraldav seingi.
Hoone projekteerimisega liitunud arhitekt Tarmo Maiste möönis, et julge
lahendus võib elanikes tekitada pelguse, et nende privaatsed tegemised saavad
ilmarahvale avalikuks.
«Eks seal mingisugune omamoodi varjudemäng võib tekkida, aga võib-olla see
ongi huvitav. Lõpuks ostab sinna korteri ikkagi inimene, kes julgeb seal elada,»
ei näe Lember suurt probleemi. Kel midagi varjata, elagu paksude betoonseinte
vahel või riputagu klaasseinte ette kardinad, nagu Maiste õpetas.
Kahetoalised korterid muudab põnevaks nüanss, et nende seinad on
teisaldatavad. Nõnda saab iga peremees mängida ruumide suurusega või tekitada
kahetoalisest korterist soovi korral lihtsa vaevaga hoopis ühe suure
kööktoa.
Näiteks kutsud õhtul suurema seltskonna külla, lükkad seina klõpsti kokku ja
ongi peoruum olemas. «Loodan, et päris diskoteeki ei korraldata, selleks on
ikkagi eriasutused,» manitses Maiste. Teisalt sobivat säärased korterid Soosalu
arvates suurepäraselt ateljeedekski.
Soomlasele liiga kallis
Igal juhul on nii Maiste kui Lember ühel meelel, et korterid on pigem
suvitustüüpi elamispinnad, mis võib-olla pereinimesele ei sobi. Sellele viitab
asjaolu, et kõige rohkem, kakskümmend viis, on majas ühetoalisi elamispindu.
Kahetoalisi on kümme ning neljatoalisi viis. Korterite üldpind ulatub 60,8
ruutmeetrist kuni 145,1 ruutmeetrini. Osal kahe- ja neljatoalistest mahub
sellele pinnale saun. Samuti on igal korteril rõdu.
Uude majja elamispinda ihaleja peab arvestama minimaalselt 1,8 miljoni
kroonise väljaminekuga. Selle raha eest saab ta näiteks neljandal korrusel
ühetoalise, 66,9 ruutmeetri suuruse korteri võtmed.
Korterist 32,5 ruutmeetrit on toa all. Köök on mahutatud pisikesele, vaid 3,9
ruutmeetri suurusele pinnale, meenutades sellega nõukogudeaegset arhitektuuri.
Toonase ideoloogia kohaselt ei pidanudki perenaine köögis vaaritama, vaid
einestama töölissööklas. Samal ajal, nagu Maiste selgitas, on tegemist avatud
köögiga ning seda võib iga kell eluruumi arvelt laiendada.
Kalleim, nelja toa, sauna ning kahe terrassiga 145,1 ruutmeetri suurune
korterilahmakas maksab laias laastus 4,4 miljonit krooni. Ruutmeetri hinnaks
teeb see veidi üle 30 000 krooni, mis Pärnu mastaabis ei olegi kes teab mis
kallis.
Ometi leiab Soosalu, et Soome pensionäride jaoks on need korterid ehk liialt
kallid ja ekstravagantsed. «Soomlane tahab ikka sellist odavat ja
harjumuspärast, kuskil paneelmajas,» avaldas ta arvamust.
Suvalistele ei rendita
Asjaolu, et siiani on korteriäri leigelt läinud ning vaid üheksa korterit on
ostja leidnud, Soosalule tuska ei tee. «Õnneks ei ole see mu ainus
sissetulekuallikas,» ütles ta rahulikult.
Pealegi on büroopindadest Soosalu andmetel juba seitsekümmend protsenti välja
üüritud. Suurim üürnik on Hansapank. Peale selle on hoones kontoriruumid Seesami
elukindlustusel. Aprillis avab uksed spordiklubi Tervisex. Samuti kolivad sinna
kodakondsus- ja migratsiooniameti Lääne regiooni kontor, aknafirma OÜ Fenster,
Pindi Kinnisvara ning notaribüroo. Läbirääkimised käivad veel mõningate
ettevõtetega. Soosalu tunnistas, et mitu kasiinotki nurub talt üürilepingut,
pakkudes teistest üürnikest tunduvalt suuremaid summasid. Siiani on Soosalu
kasiinode suhtes tõrksaks jäänud – hea meelega ta neid selle maja katuse all ei
näeks. «Aga lõpuks mõistab raha siiski õigust,» jättis ta ärimehena otsad
lahti.
> Loe edasi |
