|
«PISA-test näitab ikkagi ainult õpilase kirjalikku eneseväljendusoskust.
Kuidas ta praktilises elus ja tegelikult toime tuleb, seda ta ei näita,»
selgitas Vunder Postimees.ee’le.
Tema sõnul tuleb edasi töötada selle nimel, et kool aitaks kujundada oskusi,
ning see on ka suund, kuhu Eesti hariduse arengukava tüürib.
Vunderi hinnangul ei pruugi Eesti õpilased praktilisemate ülesannete puhul
paraku nii edukad olla.
Õppelajajuhataja sõnul pole Eesti edu PISA-testis juhus, vaid pika töö vili.
Eestis pingutatakse tema väitel rohkem selle nimel, et anda haridust kõigile
noortele.
«Meil on hea see, et püüame anda haridust võimalikult paljudele õpilastele.
Muretseme, et kõik koolis käiksid,» kirjeldas Vunder.
Tema sõnul pingutatakse Eesti koolides selle nimel, et õpilased oskaksid
tekstist võimalikult palju välja lugeda, ning see võis ka edu alus olla.
Samuti väitis Vunder, et test oli Eesti 15-aastastele lihtne, sest paljud
neist olid õppinud testis olnud raskusastmega asju juba aasta tagasi.
Tarvastu Gümnaasiumi päris PISA-testis ei osalenud, küll aga osales 2005.
aastal selle eeltestis.
Kümnete riikide 15-aastaste noorte haridustaset võrdleva PISA-testi esimest
korda ajaloos läbinud Eesti õpilased tulid 57 riigi konkurentsis 5. kohale,
selgus täna OECD kodulehel avaldatud teatest. |
