Too
 |
Kas naiste palk tõuseb meeste omaga samale tasemele? (23)
18.11.2007 20:27
Liisi Poll, Postimees
Kui Eestis räägitakse endiselt naisjuhtide suhtelisest vähesusest ja
nende meestega võrreldes väiksematest palkadest, siis arengud vähemalt
osas maailmas näitavad, et lood võivad peagi olla hoopis vastupidi.
Harituselt edestavad naised mehi juba ammu. |
| |
|
|
Foto: Scanpix |
|
|
|
|
New Yorgis töötavad 21–30-aastased naised teenivad oma meessoost
vanusekaaslastest oluliselt enam, üllatas kaasmaalasi sel suvel Queens
College’i teadlase Andrew A. Beveridge’i uurimustöö, kirjutab Postimehe
ajakiri Otsustaja.
Selle järgi on New Yorgis naiste palgad
kõigis haridusastmetes samaväärsete meestega võrreldes keskmiselt 17
protsenti kõrgemad. See ei ole aga sugugi Ameerika Ühendriikide kõrgeim
näitaja – Dallases on sama number aastatuhande esimese viie aasta
andmete põhjal 20 protsenti.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | DF
"nüüd ei kipu värsked kõrgharitud sugugi kohe abielluma. Pigem pühendutakse karjäärile" Soovitaks si...
hmm
to mees ja teised meesšovinistid:
kui sa nüüd üritad meeste firmades positsioone ülevõtta siis po...
|
|
See ei tähenda siiski kaugeltki
üleriiklikku läbimurret – sama vanade naiste sissetulek on kogu riigi
peale meeste palgast keskmiselt 89 protsenti, kõigi naiste oma aga vaid
81 protsenti.
Ammugi ei tähenda see läbimurret Euroopas, kus
Euroopa Komisjoni tänavu suvel avaldatud uuringu põhjal on meeste ja
naiste palgavahe 15 protsenti. Seda loomulikult esimeste kasuks. Nii ei
ole imestada, et komisjon lisas samale uuringule mitmeid võimalusi
naiste palkade tõstmiseks.
USAs on naiste ja meeste palgavahe
vähenemine ja isegi esimeste kasuks pöördumine teadlaste hinnangul
osaliselt tingitud naiste haridustasemest. 2005. aastal oli New Yorgis
töötavatest 20ndates eluaastates naistest 53 protsenti kõrgharidusega.
Meeste hulgas oli ülikooli lõpetanuid aga vaid 38 protsenti.
Seda,
et naiste haridustase ja palgad kasvavad kiiremini kui meeste omad
üldiselt, näitab ka USA tööjõuameti uuring, mis kinnitab, et alates
1979. aastast on naiste palgad kasvanud meeste omast kiiremini. 1979.
aastal said naised keskmiselt 63 protsenti meeste palgast ja nüüdseks
on vahe pidevalt vähenenud kirjutas The New York Times.
Eesti on stampide küüsis
Sotsioloog
Andrew Hackeri sõnul saab järeldada, et USA suurlinnadesse suunduvad
noored naised on haritud ning karjäärile orienteeritud. Kui varem
valisid naised oma elupaiga ja töö peamiselt selle järgi, kuhu suundus
tulevane abikaasa või elukaaslane, siis nüüd ei kipu värsked
kõrgharitud sugugi kohe abielluma. Pigem pühendutakse karjäärile,
kirjutas ajaleht.
Lisaks on linnades pakutavad töökohad enamasti
just sellised, kus tuleb kasutada pead, mitte näidata, kui palju sa
suudad seljas tassida, kommenteeris New Yorgi ülikooli professor Hacker.
Euroopas
tõi 2004. aasta andmetel põhinev uuring välja, et vaid neljas ELi
riigis – Maltal, Itaalias, Sloveenias ja Portugalis – oli naiste ja
meeste palgavahe sama tööd tehes alla kümne protsendi.
Selle
aasta novembri alguses avaldatud brittide uuring näitas hoopis, et
naissoost firmajuhid saavad 22 protsenti vähem palka kui mehed. Alles
möödunud aastal oli erinevus veel 19 protsenti.
Sotsiaalministeeriumi
andmetel on ka Eestis kõrgharitud naiste hulk juba aastaid olnud meeste
omast suurem. Ometi pole selle tulemuseks siiani olnud naiste suuremad
palgad, vastupidi, naiste ülekaalu on palju märgatud vähemmakstud
aladel, näiteks õpetajate seas.
2006. aasta andmetele toetudes
jäi Eesti naiste ja meeste palgavõrdluses koguni punase laterna rolli.
Nimelt näitasid andmed toona, et Eesti naine saab sama töö eest
meestega võrreldes keskmiselt veerandi võrra vähem palka. Samal tasemel
oli näiteks Küpros.
Ka USA ülikoolides on naiste osakaal alates
1980. aastatest meeste omast kõrgem olnud, praegu lõpetab ühe mehe
kohta kõrgkooli 1,35 naist. Nii on muretsema hakatud selle pärast, et
mehed võivad hariduselt naistest maha jääda, mis omakorda mõjuks
halvasti kogu riigi majandusele ja tulevikule.
Ees on helge tulevik
«Haridusasutused
peavad naisi ja mehi võrdselt ette valmistama,» ütles naisuuringutega
tegelev politoloogiaõppejõud Michael Philip Fisher Briti
uudistekanalile BBC. USAs on naiste palkade kasv paljastanud aga ka
selle, et sugudevaheline võrdsus ei tähenda tingimata üldise
ebavõrdsuse vähenemist.
Ülikooli minekuga on probleeme just
vaesematest peredest pärit meestel, naised jõuavad haridusteel sageli
kaugemale ka viletsamatest oludest.
Naiste ja meeste
haridustaseme vahe vähenemisest annab märku ka Majanduskoostöö ja
Arengu Organisatsiooni (OECD) sel sügisel avaldatud uuring, mis
kinnitas naiste osakaalu tõusu nii mõnelgi haridustasemel.
Kui
palgavahega alles tegeletakse ning selle põhjusedki pole selged, siis
näiteks Nobeli majanduspreemia laureaat Gary Becker on veendunud, et
naisi ootab kaunis tulevik.
«Nende haridus on parem, nad
lõpetavad oma haridustee sagedamini, nad saavad koolis meestest
paremaid hindeid, ja ka naiste tervis on meeste omast oluliselt parem,»
kommenteeris tema USA seisu.
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
Kaebusteraamat
|
