|
Uuring näitab ka seda, kuidas inimesed suhtuvad õhutranspordi
turvareeglitesse ja lennureisija õigustesse, vahendab Euroopa Komisjoni esindus
Eestis.
Eurobaromeetri uuring hõlmas Euroopa Liidu kõigist 27 liikmesriigist
juhusliku valimi teel valitud ligikaudu 26 000 isikut, kellelt küsiti
arvamust ELi transpordipoliitika kohta, sealhulgas linnatranspordi, keskkonna ja
liikluse vahekorra, lennuohutuse ja reisijate õiguste kohta.
Vastustest selgus, et Euroopa Liidus on transpordivahenditest esikohal
erasõidukid: tervelt 81 protsenti ELi kodanike leibkondadest omab autot. Enamik
ELi kodanikke (51 protsenti) nimetas autot oma peamise transpordivahendina,
sellele järgnesid ühistransport (21 protsenti), jalgsi liikumine (15 protsenti)
ja jalgratas (2 protsenti).
Enamik ELi kodanikke (78 protsenti) on samas seisukohal, et auto liik ja
selle kasutamissagedus avaldavad olulist mõju keskkonnale. Üle kolmandiku (35
protsenti) vastanutest usub, et parim viis, kuidas vähendada liiklusest
tulenevaid süsinikdioksiidi (CO2) heiteid, oleks lubada müüa üksnes väikese
saasteteguriga sõidukeid. 30 protsenti vastanutest arvab, et CO2 heiteid aitab
tõhusalt vähendada kütusesäästlikumate sõidukite müügi toetamine
maksusoodustuste kaudu.
Küsimusele, kas ja kuidas on leibkonna peamine autokasutaja viimase aasta
jooksul püüdnud kütust säästa, vastas enam kui pool küsitletutest, et nad on
seda teinud oma sõidustiili muutes (57 protsenti) või rohkem jalgsi või
jalgrattaga liikudes (56 protsenti). Väiksem hulk vastanutest kasutas sagedamini
ühistransporti (26 protsenti) või vahetas endise auto kütusesäästlikuma vastu
(25 protsenti).
Ühtki küsimustikus märgitud säästmisviisi ei kasutanud aga 16 protsenti ja
kõiki nimetatud viise oli kasutanud 4 protsenti vastanutest.
Euroopa kodanikest 36 protsenti leiab, et parim viis biokütuse kasutamise
edendamiseks oleks muuta see odavamaks maksusoodustuste kaudu. Teisele kohale
(32 protsenti) asetus lahendus, mille kohaselt peaks tootjatele kehtestama
kohustuslikud normid biokütust tarbivate autode valmistamiseks.
Kolmveerand (74 protsenti) ELi kodanikest on igati teadlikud sellest, et auto
liik ja selle kasutamissagedus avaldavad olulist mõju liikluse toimimisele nende
lähiümbruses.
Valdav osa vastanutest (90 protsenti) on ska eisukohal, et nende lähiümbruse
liikluse olukorda oleks võimalik parandada ühistranspordi parema korraldusega
(49 protsenti), linnakeskustes piirangute kehtestamisega (17 protsenti),
kiiruspiirangutega (17 protsenti) ja teekasutusmaksudega (5 protsenti).
Pisut üle poole ELi kodanikest (54 protsenti) on valmis maksma rohkem selle
nimel, et kasutada vähem saastavat transporti.
Suur osa Euroopa Liidu kodanikest (60 protsenti) ei ole nõus väitega, et kõik
maantee kasutajad peaksid liiklusummikute ja keskkonna saastamise eest tasuma
teemaksu, samas 35 protsenti toetab seda ideed.
Paljud ELi kodanikud (38 protsenti) väitsid, et nad lendavad harva ning ei
ole seetõttu pädevad vastama lennujaamade turvakontrolli puudutavatele
küsimustele. Sagedaste lendajate hulgast arvas enamik (61 protsenti), et
lennujaamade turvakontroll on piisav, veerand pidas seda ebapiisavaks ja ainult
16 protsenti leidis, et see on ülemäära range.
«See uuring näitab selgesti, et liikuvusel on oluline osa ELi kodanike elus
ning et nende soovitud transpordisüsteem peab olema kõrgekvaliteediline ja
usaldusväärne,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident Jacques Barrot, kelle
vastutusalasse transpordiküsimused kuuluvad.
«Me tegeleme sellise transpordipoliitika väljatöötamisega, mille keskmes on
kodanike vajadused ja ootused, mis selgusid kõnealuse küsitluse kaudu:
keskkonnakaitse parandamine, suurem turvalisus, vähem ummikuid suurlinnades ja
tarbijatele kindlamate õiguste tagamine,» lubas
komisjoni asepresident. Toimetas Postimees.ee |
