| Üheks levinumaks probleemiks on kortermajades kõikuv
toatemperatuur, üle- või alakütmine ning nendest tulenevalt ka suured
soojaarved. Selles olukorras kiirustatakse tihtipeale radiaatoreid välja
vahetama, lootuses, et see tagab efektiivseima tulemuse. Tegelikkuses mõjutavad
soojalevikut oluliselt suurema kaaluga küttesüsteemid ning küttega seotud
probleeme tingivad hoopis vanad soojussõlmed, mida korteriühistud pole veel
jõudnud või võtnud vaevaks välja vahetada.
Kortermajade küttesüsteemi moodustavad kolm põhiosa: soojussõlm,
küttetorustik ja soojenduselemendid ehk radiaatorid. Soojaprobleemide peamiseks
põhjuseks on eelkõige tasakaalustamata vanad soojussõlmed, mille tulemusel
jaotub soojusenergia ruumide vahel ebaühtlaselt ja kõikuvalt. Selline süsteem
tingib olukorra, kus maja nurgapoolsed ja kõrgematel korrustel asuvad korterid
on liialt külmad, mujal aga liiga soojad.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | hea teada!
www.kute.ee Korterelamutele mõeldud individuaalne küttekulude mõõtmine.
üjuht
No poole võrra kokkuhoidu nad kohe kindlasti ei anna. Kaasaegsete soojasõlmede paigaldamine on ainul...
|
|
Kõikuva soojusjaotuse kõige lihtsamaks lahenduseks on paigaldada kaasaegne
soojussõlm, mis on automatiseeritud ning reguleeritav. Seal toimub kaks asja
korraga: esiteks ratsionaalne soojuse kasutamine, et küttekulud oleksid
optimaalsed, ning teiseks tänu oma reguleeritavusele loob see korterites
oluliselt mugavama ja meeldivama elukeskkonna igale inimesele sobiva
toatemperatuuri näol. See tagab tasakaalustatud ja ühtlase soojusenergia taseme
ning jaotumise üle terve kortermaja.
Kuigi kaasaegse soojussõlme paigaldamine on kulukas, siis pikas perspektiivis
on investeering sellesse kõige kiiremini tasuv kokkuhoid – võimaldades
küttekulude säästu juba 6 aasta pärast. Kokkuvõttes võimaldavad kaasaegsete
soojussõlmedega küttesüsteemid koos regulaarse hooldusega erand juhtudel kuni
40-protsendilist rahalist kokkuhoidu soojusenergia kuludest. Renoveerimistööde
käigus küttesüsteemide paigaldamisel kortermajadesse on oluline kooskõlastada
rakendatavad tehnilised lahendused Tallinna Küttega. Nimelt tuleb võrrelda
soojusvõrkude ja soojussõlmede ning küttesüsteemide võimsuse lähteandmete
sobivust antud piirkonna küttevõimsuse näitajatega.
Lisalahendusena küttekulude vähendamiseks on paigaldada küttetorustikele
tagasivooluventiilid, mis reguleerivad küttesüsteemi püstikuid ning selle
tulemusena soojenevad kõik korterid võrdselt. See lisab kaasaegsete
soojussõlmede toimele efektiivsust.
Kuigi ühe võimaliku lahendusena väiksemateks soojaarveteks on ka
soojuselementide ehk radiaatorite väljavahetamine, siis tihtipeale on antud
temaatika ülepaisutatud. Nimelt on nõukogudeaegsed malmradiaatorid väga head
just eelkõige tänu oma pea «igavesele» vastupidavusele. Peamine põhjus selliste
radiaatorite väljavahetamiseks võib olla nende ebaesteetiline välimus või siis
soov paigutada termostaatventiil tarbitava soojusenergia manuaalseks
reguleerimiseks.
Küttesüsteemidega kaasnevate probleemide üheks lahenduseks ühistu küttekulu
vähendamisel on seni levinud keemilise veepehmendamise kõrval esile tõusnud
elektromagnet-veetöötlusseadmete ehk nn Bauer-tehnoloogia kasutamine. See
tähendab spetsiaalse seadme paigaldamist koos filtriga tagasivoolutorustikku
soojusvaheti ette. Filter kõrvaldab ringlevast veest elektromagnetilise töötluse
tulemusena soojusvahetite, radiaatorite ja torustiku sisepindadelt eraldunud
sademe, millest tulenevalt tekib energiasääst tänu soojusvahetuspindade
puhastumisele roostest ja sademekihist (juba millimeetripaksune sade põhjustab
kuni 10-protsendilise energiaülekulu) ja kemikaalivaba vee parema
soojusjuhtivuse tõttu. Selline lahendus võimaldab ka vältida keskküttesüsteemi
kallist, aeganõudvat ja elanikele palju tüli tekitavat väljavahetamist.
Kortermajade küttesüsteemi tõhustamiseks ning küttekulude vähendamiseks on
võimalusi väga mitmeid, siiski ühistute eelarved seavad teatud piirangud.
Nimetatud meetmetest on parima tulemuse saavutamiseks mõistlik alustada
kaasaegsete soojusõlmede paigutamisest, mis on esiteks kõige hõlpsamini sisse
seatavad ning teiseks kõige kiiremini tasuvad, tagades juba 6 aasta möödudes
soojuskulude säästu ligi poole võrra.
Küttesüsteemi tõhustamise meetodid:
Tasakaalustatud soojussõlmed
Küttetorustike väljavahetus
Radiaatorite termostaatventiilid
Vee pehmendamine |
