Ülemiste keskuse turundusjuhi Mai Vahtriku sõnul on eesti tarbija viimase viie aasta jooksul omaks võtnud lääneliku tarbimiskultuuri. «Suuremad sisseostud planeeritakse hooaja lõpu allahindlusteks, mis leiavad aset jaanuaris ja juulis,» tõi Vahtrik paralleeli Eesti ja lääne tarbija vahel. Ka Tallinna kaubamaja müügi- ja turundusdirektori Enn Pareli sõnul on hooaja lõppudel maja rahvast täis. «Allahindlusi tehakse eelkõige hooajatundlikele kaupadele, mida pärast hooaja lõppu on raske müüa, kõige enam siis riietele,» ütles Parel, samas tõdedes, et hooaja lõpus ei pruugi igaüks endale meeldivast mudelist õiget numbrit saada. Suuremad soodustused Kristiine keskuse tegevjuht Allan Remmelkoor nentis, et hooajakaupade allahindlused on viimastel aastatel suurenenud. «Kui varem piirdusid allahindlused 10–20 protsendiga, siis nüüd teevad kaupmehed 50–79-protsendilisi hinnaalandusi,» ütles Remmelkoor. Remmelkoore sõnul peitub allahindluste populaarsus inimeste kasvanud ostujõus. Lisaks sellele, et inimeste rahakott kannatab rohkem ostlemist, ollakse tema sõnul rahaga ümber käies muretumad ja tehakse rohkem impulsiivseid oste. Vahtriku sõnul aga ei tegutse inimesed ühtse massina ja vaatamata sissetulekute kasvule kaalub suurem osa inimesi enne ostmist siiski toote hinna ja kvaliteedi suhet. Pareli hinnangul on aga allahindlused kasvanud eelkõige sellepärast, et kaupmehed võtavad rohkem kaupa sisse. Varem ei julgetud suure hulga kauba tellimisega riske võtta. «Kliendi õnn on kaupmehe õnnetus – kui on olnud suur partii asju, mis hästi pole müünud, siis on nendele allahindlus suurim,» ütles Parel. Samas saabub Pareli sõnul allahindluste ajal poodidesse ka uus kaup. Soodusperioodil hoopis seda valima tulevad need ostjad, kes hinnale vähem tähelepanu pööravad, kuid uue kauba parimat valikut hindavad. Allahindluste puhul on kõikide kaubamajade esindajate sõnul langenud põhirõhk hooajakaupadele – riided ja jalanõud. «Moekaupade allahindlused on lihtsalt suurimad. Pealegi, suvekaupa enam sügisel ei müü, samas kui televiisoreid ja diivaneid võib rahus edasi müüa,» selgitas Remmelkoor põhjuseid, miks allahindlused just moekaupadele suurimad on. Vahtriku sõnul on eri kaupadele kehtivate allahindluste erinevuse põhjus kaupade elutsüklites. «Moekaupade ja juveelide või näiteks raamatute elutsüklit ei saa ju võrrelda,» sõnas Vahtrik. Allahindlused ei piirdu aga vaid suuremate kaubamajadega – ka eksklusiivsemaid brände müüvad kauplused teevad allahindlusi. Tallinnas Dieseli poodi omava ja Calvin Kleini poe omanike ringi kuuluva Kaupo Kallemaa sõnul toimib äriloogika ühtemoodi nii tavalises hinnaklassis riiete kui ka kallimate brändide puhul. Hoolimata kõrgemast hinnaklassist ja erinevast sihtgrupist toovad allahindlused siiski kauplustesse kliente juurde. Poes on teised ostjad Erinev on aga tavapoe ja kalli brändipoe hinnaalandustesagedus. «Kui mõnes teises poes on pidevalt allahindlused, siis kalleid riideid müüvad poed teevad allahindlusi vaid kaks korda aastas,» rääkis Kallemaa. Armani poe juhataja asetäitja Kaia Kont-Kontsoni sõnul tulevad allahindluste ajal nende poodi eelkõige teine ostjategrupp. Kui muidu käivad kliendid, kelle jaoks hinnasilt olulist rolli ei mänginud, siis soodustuste ajal saab ka tavainimene endale Armani riideid lubada. Spordi- ja vabaajarõivaste brändi H2O poe omaniku Risto Kallaste sõnul kaasneb allahindlustega ka nende poes väike muudatus klientuuris. H2O pood on teinud juba aastaid allahindlusi nii, et pakuvad püsiklientidele soodushindadega kaupa juba pisut varem kui ülejäänutele. |
