Need nähud võivad olla erineva tugevusega, ulatudes üksikutest köhatustest ja hootisest kergest vilinast kuni öö ja/või päeva vältel korduvalt tekkivate raskete hingeldushoogudeni. Astmat võivad esile kutsuda või vallandada mitmesugused tegurid: viirused, allergeenid, külm õhk, õhusaaste, tubakasuits, teravad lõhnad, kehaline koormus. Astma ei ole kogu aeg ühesugune, haigusnähtude laad ja tugevus võivad muutuda. Astma sümptomid võivad küll mööduda, kuid põletik ja hingamisteede ülitundlikkus erinevate ärritajate suhtes jääb enamasti püsima.Levinud haigus Astma täpset põhjust ei teata. Seniajani ei ole leitud ühest seletust sellele, miks mõnel inimesel tekib astma ja teisel mitte. Kindel on, et olulist rolli mängib pärilik eelsoodumus. Kui ühel vanematest on astma, suurendab see tõenäosust, et laps haigestub samasse haigusesse. Kui mõlemal vanemal on astma, võib tõenäosus, et ka laps haigestub, ulatuda isegi 80 protsendini. Mõnikord võib haigus kanduda üle põlvkonna, pärandudes vanavanematelt lapselapsele. Uuringud näitavad, et eri riikides põeb astmat 3–16% elanikest. Alates 1980ndatest on täheldatud astma ja astmasümptomite pidevat sagenemist kõigis vanuserühmades, nii meestel kui ka naistel. Tallinnas, Saaremaal ja Narvas korraldatud uuringu järgi põeb Eestis astmat 5–8% täiskasvanud elanikkonnast. Eestis põeb eri allergilisi haigusi nagu astma, allergiline nohu, allergiline lööve nahal iga viies laps. Astma leviku kasvu on püütud seletada mitmel viisil. Oma osa on kindlasti läänemaise elustiili levimisel üle maailma, puhtuse- ja hügieeniharjumuste muutumisel paari viimase põlvkonna vältel, millega seoses on inimeste töö- ja kodusesse ellu tunginud arvutul hulgal keemiatööstuse tooteid. Jälgitud on ka inimeste toitumisharjumuste muutusi ning leitud seoseid astma sagenemise ja nn rafineeritud, tööstusliku toidu tarbimise vahel. Muu hulgas on kinnitatud ka seoseid astma tekke ja liigse kehakaalu vahel. Ravi korralikult Ajal, mil polnud veel tänapäevaseid astmaravimeid, võis astmahoog mõnikord lõppeda isegi patsiendi surmaga. Hospitaliseerimine oli varem haigushoogude tõttu üsna sagedane. Üliraskeid astmahooge on tänu tänapäevasele ravile tunduvalt vähemaks jäänud. Kuna astma on krooniline põletikuline haigus, vajab see igapäevast ravi põletikuvastase preparaadiga. Astma ravi sõltub haiguse raskusest. Astmat on võimalik ravida sissehingatavate (inhaleeritavate) ja suu kaudu manustatavate ravimitega. Tänapäevases astmaravis eelistatakse inhaleeritavaid, neid on saadaval aerosoolidena või pulbrilises ravimivormis. Sissehingatavatel arstirohtudel on teiste raviviiside ees palju eeliseid. Inhaleerimisel jõuab ravim otse haiguskoldesse hingamisteede limaskestas. Ravim mõjub kiiresti ja võimaldab kasutada väiksemaid annuseid. Korralikult ravides saab astmaga patsient elada normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu. Mis on astma? • Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. • Astmat võivad esile kutsuda või vallandada mitmesugused tegurid: viirused, allergeenid, külm õhk, õhusaaste, tubakasuits, teravad lõhnad, kehaline koormus. • Kui ühel vanematest on astma, suurendab see tõenäosust, et laps haigestub samasse haigusesse. • Astmat on võimalik ravida sissehingatavate (inhaleeritavate) ja suu kaudu manustatavate ravimitega. Allikas: PM |
