Narvas lõõskab neljapäeval ere kevadpäike ning tänavatel valitseb rahu ja vaikus. Midagi ärevat ei hakka silma ka otse riigipiiril asuva Kreenholmi ketrusvabriku sissepääsu ees, kus ainsa elusolendina külitab vabriku kass. Vägisi tundub, et peatselt 150. juubelisünnipäeva tähistava Kreenholmi must stsenaarium ongi teoks saanud – vesi ja elekter on kinni keeratud ning töötajad sundpuhkusele kupatatud. Kahtlusi suurendab ka pääslas valvava turvaproua selgitus, et vabrikus on tootmine peatatud, kohal on vaid juhtkond ja hooldustöölised. Üle tänava asuva Kreenholmi Valduse ASi kontorihoone uks avaneb küll pärast kellanupule vajutamist, kuid ka seal ei paista esialgu hingelistki. Kõrgete lagedega koridore palistavad lukustatud ametiruumide uksed. Siiski kostab ühest koridori otsatoast kõnekõminat – vähemalt on kohal Kreenholmi peadirektor Matti Haarajoki, kes on valmis ka ootamatult sissesadanud külalisi vastu võtma. Kuigi väsinud ilmega soomlane teatab hakatuseks, et vestluseks on aega napilt, venib jutuajamine pea pooletunniseks ning viimaks on Haarajoki nõus oma valdustes ka ekskursiooni korraldama. Ees ootab suur koondamislaine «Ma loodan, et te nüüd Kreenholmist järjekordset hirmulugu lehte ei kirjuta, neid on juba piisavalt olnud,» ütleb ta. «Kõik need kaks aastat, mis ma siin Narvas olen töötanud, on levitatud kuulujutte, et küll tuleb streik või pankrot, aga näe – pole seni midagi tulnud.» Haarajoki nendib, et Kreenholmi majanduslik olukord pole kiita, kuid loodetavasti elatakse rasked ajad üle. «Olime mullu suures kahjumis. Me ei suuda hinnatasemelt võistelda Hiina tekstiilitööstusega ega üritagi seda,» räägib ta. Samas kinnitab firmajuht, et keegi ei kavatse Kreenholmi päris kinni panna. «Meil on selge visioon, kuidas edasi minna. Oleme viimaste aastate jooksul teinud suuri investeeringuid ja alustanud tööstuse restruktureerimist, mis peaks just nüüd hakkama tulemust andma,» väidab peadirektor. Haarajoki selgitab, et konkurentsivõime säilitamiseks tuleb Kreenholmi kõige vanem tootmisosa ehk ketrus- ja kudumistööstus paratamatult kokku tõmmata ning nende asemele peab astuma kõrgema lisaväärtusega tootmine nagu kangaste viimistlus- ja õmblustööstus. «Tänavu ja järgmisel aastal koondame ligi 800 töötajat,» tunnistab ta. «Ma ei usu, et see nende jaoks suur probleem oleks, sest umbes sama suur on meil viimase kahe aastaga olnud ka kaadri voolavus, inimesed tulevad ja lähevad.» Omanikke peibutab Kinnisvaraäri Hiljuti omandas Kreenholm Narva pankrotistunud tekstiilitööstuse Polytex varad, mida tahetakse kasutada kangaviimistluse laiendamiseks ning pakkuda sedasi tööd 40–50 inimesele. Kreenholmi kõige suurema väljakutsena nimetab Haarajoki vajadust hoida lahkumast kõige tublimaid töötajaid. «Keskmine palk on ettevõttes praegu 5000 krooni, mis on Eesti keskmist arvestades muidugi väga väike,» märgib ta. «Seda, et Eesti majandus ja palgatase nii kiiresti kerkima hakkab, ei osanud keegi ette näha.» Lisaks muudatusele tootmise struktuuris näeb Haarajoki Kreenholmi päästerõngast kinnisvaraarenduses. «Meil on siin 60 hektaril 360 000 ruutmeetrit pinda. Arenduse seisukohalt on tegemist väga suure väärtusega,» viitab peadirektor aknast paistvate majesteetlike tsaariaegsete hoonete poole. Direktor õpetab töötajaile võõrkeeli Kui paar aastat tagasi ei tundnud Kreenholmi vanade tööstushoonete vastu keegi huvi, siis nüüd on olukord muutunud. «Näib, et turul on meie hoonete vastu suur huvi,» ütleb Haarajoki. «Mida me ise tootmiseks ei vaja ja arendada ei kavatse, selle müüme muidugi maha.» Mis saab tülist Narva linnavõimuga veefirma kehtestatud tariifide asjus, Haarajoki praegu ennustada ei oska. «Õiguslikud protseduurid võtavad väga pikalt aega,» nendib ta. «Aga tuleb leida mingi lahendus, sest Kreenholmi säilimine on vajalik ka Narva linnale. Ma ei tea, miks linn meiega nii käitub, normaalsetes linnades ikka toetatakse oma suurettevõtteid.» Hiigelsuures nõukogudeaegses räämas tehasehoones asuv kangaste viimistlus- ja värvimisvabrik on tehnoloogilises mõttes Kreenholmi kõige eesrindlikum osa, siin asuvad hiljuti Rootsist toodud tootmisliinid. Haarajoki tormab vabriku direktori Nina Zaitseva saatel hoogsal sammul läbi hämarate tsehhide, kus seisvate masinate vahel nokitsevad üksikud töömehed. «Praegu liinid seisavad, sest tootsime nädalavahetusel tellitu juba ette ära,» selgitab Zaitseva vaheldumisi inglise ja vene keeles. Märksa aktiivsem elu käib kõrvalasuvas moodsas õmblusvabrikus, kus arvukas naistevägi õmblusmasinate kohale kummardudes usinalt tööd rügab. Möödavuhisevat peadirektorit saadavad kerged peanoogutused ja mõni arglik tervitus. «Ma ise oskan vene keeles vaid paari sõna ja räägin siin inimestega pigem inglise keelt,» ütleb Haarajoki hiljem. «Uue keele omandamine tuleb neile kasuks.»
Kas teate? • Mullu augustis kinnitas Narva linnavolikogu uue vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnakirja, mille kohaselt tõusis teenuse hind Kreenholmile 85 protsenti ehk aastased kulutused veele ja heitvete kanaliseerimisele kasvasid 30 miljoni krooni võrra. • Kreenholm vaidlustas hinnakirja kohtus, kuid vaidlus lõppes mullu detsembris riigikohtus linna kasuks. • Tänavu märtsi keskel tasus Kreenholm 19 miljoni kroonini paisunud veevõlast 2,3 miljonit krooni, mida ettevõte pidas õigustatud nõudeks. Hinnatõusu õiguspärasust palus Kreenholm uurida õiguskantsler Allar Jõksil. • 23. märtsil peetud kohtumisel ASi Narva Vesi esindajatega teatasid Kreenholmi omanikfirma Boras Wäfveri juhid, et heitvete puhastamise eest ei tasuta enne, kui õiguskantsler on avaldanud oma seisukoha. Vastuseks ähvardas Narva Vesi sulgeda alates 27. märtsist heitvete vastuvõtu, mis oleks kaasa toonud vabriku seiskumise. • 27. märtsi hommikul otsustas AS Narva Vesi linnapea Tarmo Tammiste nõudmisel jätkata määramata ajaks Kreenholmi heitvete vastuvõttu ja minna veevõla väljanõudmiseks uuele kohturingile. • 28. märtsil alustas Narva linnas elektrit jaotav OÜ VKG Elektrivõrgud Kreenholmi väljalülitamist vooluvõrgust, taotledes viie miljoni kroonise võla tasumist. Järgmisel päeval saavutatud võla osalise tasumise kokkulepe jättis Kreenholmile siiski elektri alles.
Kreenholmi? Mitte mingi hinna eest! Narva linnuse õuel jalutavad noored emad Maria ja Jelena kinnitavad kui ühest suust: «Kreenholmi me sellise palga ja koormuse juures küll tööle ei läheks. See on ju hirmus – töötada hommikust keskööni välja ja saada selle eest mingi tühised 5000 krooni kuus,» ahhetavad näitsikud. Maria räägib, et töötas enne lapsepuhkusele jäämist kaupluses ja sai seal küll märksa vähem palka, kui pakutakse Kreenholmis, kuid see oli siiski töö normaalsetel tingimustel. «Mul on mitu tuttavat Kreenholmis, seal on ikka väga raske. Aga ega Narvas pole palju valida, ametlikult pakutakse tööd vaid 1300 krooni eest kuus, suur osa töötab mustalt,» nendib ta. Linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini juttu sellest, et Narvas on piisavalt vabu töökohti, peavad naised kummaliseks naljaks. «Kui Kreenholm nüüd äkki kinni pannakse, siis ma ei tea, mis linnas juhtuma hakkab. Ega neil inimestel pole kuhugi mujale minna, nad elavad siin,» selgitavad naised. «Sillamäele küll rajatakse praegu uusi ettevõtteid, aga kes hakkab sinna tööle sõitma.» Pigem toob Kreenholmi sulgemine naiste hinnangul kaasa kuritegevuse ja narkomaania kasvu linnas, nooremad inimesed põgenevad mujale elama. (PM) |
