Too

Soome disainiguru Ristomatti Ratiat on nimetatud disaini pahaks poisiks, sest ta ei armasta piire, vaid eelistab neid lõhkuda ja luua midagi sootuks uut. Midagi sellist, mida keegi varem teinud ei ole.

Kuid hoolimata paha poisi tiitlist, on Ratia inimesena väga avatud ja sõbralik. Ta ei pahanda, kui võõras inimene teda sinatab. Ta ei pelga vestluspartnerile kätt sõbralikult õlale panna, kui midagi emotsionaalselt seletab. Ta räägib kompleksideta igal teemal, kuid kõige meelsamini sellest, mis talle südamelähedasim - disainist ja sisustamisest, kirjutab Pärnu Postimees.

Olete Eestiga väga tihedalt seotud. Teil on eestlasest naine ja suvekodu Saaremaal. Kas Pärnus olete esimest korda?

VIIMASED KOMMENTAARID jack sparrow Väga hea jutt, olen  päri, et sisustajaks  ei öpita Teised kommentaarid

Ei, muidugi mitte. Ma armastan Pärnut, olen siin käinud mõnel korral jahiga. Pärnu on imetlusväärne paik, mida ootab ees suur tulevik, sest - kuidas seda öeldagi … See on nagu rase naine, kes sünnitab lapse, ja laps alles õpib kõndima ja rääkima. Siin toimub kogu aeg midagi uut, ma imetlen Pärnu edasiminekut.

Saite tuntuks oma ema Armi Ratia loodud firmas Marimekko töötades ja lõite üheksakümnendate lõpus oma firma Ratia Brand Co. Kuidas iseloomustate neid kaubamärke? Millised on inimesed, kellele tooteid disainite?

Ma ise esindan oma tooteid kõige paremini. Olen üritanud disainida, mõeldes teistele, kuid reaalsuses ei ole selliseid inimesi olemas ja need tooted on olnud üks suur läbikukkumine. Pärast paari ebaõnnestunud katset otsustasin, et on parem, kui keskendun endale ja mõtlen, mis mulle kõige rohkem meeldiks.

Minu kõige paremini müüvad tooted on olnud just need, mille olen loonud iseendale. Olen oma loomingu kõige suurem kriitik.

Tõsi, teid vaadates saab igaüks aru, et olete oma toodete suur fänn, sest kannate enda firmamärgiga prille.

Prille ja kampsunit ja kella. Ma pole enda fänn, aga nagu ütlesin - olen oma toodete ainukene kritiseerija.

Olete disaininud väga erinevaid asju, alustades rõivastest ja lõpetades saunakeristega. Millised neist on teile kõige südamelähedasemad?

Marimekkole meeldis teha kotte, need tõid firmale kõige rohkem raha sisse.

Teine olulisim asi, mille olen Marimekko kaubamärgi all loonud, on voodilinad USA turule. Müüsime neid rohkem kui saja miljoni dollari eest.

Sedasama Ühendriikides loodud sarja «Marimekko made in USA», mille linadest rääkisite ja mille disainisite aastatel 1976-1983, on nimetatud teie elutööks.

Jah, vaieldamatult see on seda. Marimekko linad said USAs ruttu menukaks ja see on väga suur asi. Tollal ma isegi ei mõistnud, kui suur.

Mis teid disainides inspireerib, kust ammutate ideid?

Väga ebatavalistest asjadest. Kui inimesed ei pööra tähelepanu millelegi konkreetsele, hakatakse nägema ilu mitte väga harjumuspärastes asjades, ja see tekitab minus huvi. Juba leiutatud ideed mind ei huvita, tegelen pigem ülejääkidega, mille peale pole keegi veel tulnud.

Praegu olen vaimustuses ilusatest puuokstest ja vee vormitud puudest. Miks keegi ei ole neist teinud diivaneid, toole ja järisid? Need on ju nii kaunid ja müümiseks poleks isegi poodi vaja, piisaks aiast, kuhu need sobivad. Olen üllatunud, et keegi Eestis või Soomes ei ole seda ideed üles korjanud.

Teie töid armastatakse iseloomustada sõnadega «lihtne» ja «funktsionaalne». Kas nõustute, et fraasid «vähem on rohkem» ja «vähem on ilusam» on disainis omal kohal?

See on tõsi. Kui toode on ruumi jaoks vale, hakkab see karjuma ja mõjub inimestele ebamugavalt. Minimalism peab olema balansis, on palju võimalusi seda väljendada. Aga küsimus oli väga hea, see avaldas mulle muljet.

Teie puhul tundub, et kõik võimalik on juba ära tehtud. Kas on midagi, mida te veel disaininud ei ole?

Järgmisena plaanin teha ukselinke. Millegipärast näevad need suuresti ühesugused välja, kuid ukselink on kodu visiitkaart, esimene asi, mida inimene märkab. See peaks eriline olema.

Eesti ja Soome on mõneti sarnase taustaga riigid. Samal ajal on kahel riigil palju erinevaid jooni. Kas Eesti ja Soome disaini saab omavahel võrrelda?

Olen vale inimene sellele küsimusele vastama. Kuid on kindel, et eestlased on soomlastest restoranidisainis peajagu ees. Pille Lausmäe on imetlusväärselt andekas disainer, kes on teinud mitme söögikoha sisekujunduse. Ta teeb selles valdkonnas tunduvalt paremat tööd, kui soomlased kunagi teinud on.

Eestlased ei ole minevikus nii kinni, nad disainivad avatumalt ja on nõukogudeaegsetest normidest lahti saanud. Soomlasi see periood mingil viisil siiski veel mõjutab, disainerite käed on justkui seotud. Eestlased lihtsalt teevad tööd ega mõtle sellele.

Seisin hiljuti probleemi ees, et Pärnus on raske, et mitte öelda võimatu leida omapärast diivanit. Meil on paar salongi, kust tooteid tellida, ja ports poode, kus müüakse nii-öelda masstoodangut. Eestis tegutsevad disainerid jäävad väikelinnas elavale inimesele kaugeks.

> Loe edasi