Lend
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Kristine Väga sisukas ja mitmekülgne artikkel, mis oma ülevaatlikkuse tõttu andis Austraalia kohta parema et...
muri nii,et kui üle 30 oled,siis austraaliasse tööle pole võimalik minna...lugesin siit reisikirjeldisest...
|
| Tallinn-Frankfurt-Singapur-Sydney. Lennu kestus umbes 22 tundi, minnes kaks
päeva, tulles üks öö.
Ajalugu
200 aastat on nende jaoks väga vana aeg, meie jaoks kui eilne päev. See ongi
uue ja vana maailma vahe. Küll aga otsivad nad praegu Euroopast õhinal oma
juuri. Identiteet on seal aktuaalne.
Aborigeenid
Pärismaalased aborigeenid on Austraalias väga hell teema: paarsada aastat
tagasi alanud invasioon lõppes alles kuuekümnendatel aastatel. Kuni selle ajani
viidi aborigeenide lapsi vägisi internaatkoolidesse ja paigutati n-ö
kasuperedesse. Tekkis selline «kadunud» põlvkond. Nad ei tea, kes nad on:
hariduselt valged, päritolult aborigeenid.
Neile liiga teinud valgetel on nüüd süümepiinad. Aborigeenidele antakse maju,
autosid, ka oma esivanemate maad saavad tagasi. Kuid tihti müüvad nad selle maa
valgetele kallilt tagasi ja saadud raha joovad maha. Aga aborigeenidel puudub
vastav geen - nad ei tohi juua, nagu indiaanlasedki. Tagajärjed on kurvad.
Reservaadis sõites ei või sul kaasas olla ei alkoholi ega kanistris
bensiini.
Ühe aborigeeni kutsus Raivo Riim folkloorifestivalile Viru Säru, sest ta
mängis väga ilusasti didjeridood – nad teevad selle meetripikkuse pilli
termiitide poolt tühjaks söödud puust.
Kohalikud
Austraallane võib olla väga rikas, kuid ta ei pooseta kunagi oma varandusega.
Seal puudub euroopalik kõrgklass, meie mõistes rikkad inimesed ongi normaalne
nähtus. Inimesed on sõbralikud ja rõõmsad, kontakteeruvad probleemideta ka
täiesti võõraste inimestega. Aussidel, nagu nad end ise nimetavad, on mõnus ja
veidi «hiidlaslik» huumor. Saareriigi värk! Ka kohalik inglise keel on omapärane
segu kunagistest murretest ja tänapäeva slängist.
Botaanikaaiad
Sydneys elab umbes neli miljonit inimest ning kõrghoonete vahele mahub
roheliste oaasidena hulk botaanikaaedu, mis on väga popid. Seal on ka nii, et
kõik, mis maha kukub, peab sinna jääma, sest iga putukas tahab samuti toitu -
loodusest ei tohi midagi kaasa viia. See on sedasi botaanikaaias ja linnapargis.
Pargi serval näeb silti «Jalutage murul - see on murule kasulik».
Loodushoid on väga range, isegi kasse-koeri ei tohi õhtuti tänavale hulkuma
lasta, sest nad murravad kaitsetuid opossumeid ja teisi loomakesi.
Papagoid
Raivo söötis igal hommikul oma rõdul papagoisid, nagu meil söödetakse vahel
tuvisid. Kuid papagoid on palju ilusamad ja selle võrra ka lärmakamad. Iseäranis
valged papagoid.
Kängurud
Känguruid on Austraalias palju ja nendega on probleeme, sest jäävad pidevalt
auto alla. Küll aga on omaette peen ja kulinaarne tippklass känguruliha, mida ei
tohi hetkegi kauem küpsetada, sest muidu läheb kõvaks kätte ära. Jaapanlased
peavad kängurulihast väga lugu, ent austraallased eriti mitte. Uue suunana
soovitavad loodusteadlased kasvatada lehmade-lammaste asemel hoopis känguruid,
sest nad ei hävita mullapinda ja siis ei teki ka erosiooni.
Eukalüptid
Austraalias laiuvad eukalüptimetsad, puude otsas laisklevad koaalad.
Eukalüptid kuivavad ja eritavad eeterlikke aure, mistõttu on need väga varmad
tuld võtma ja päästma valla metsatulekahjusid. Pärast kahjutuld taastub
eukalüptimets ruttu, sest kergemalt põlenud puudest tekib peagi tihe võsa.
Metsikud loomad
Kunagi toodi sinna kaameleid Afganistanist. Nüüd on need metsistunud ja
kolavad karjadena rohelisel mandril ringi. Kuid kaamelid pole ainsad metsistunud
elajad. Dingodest oleme kuulnud kõik, ent ka 1930. aastatel
suhkrurooistandustesse toodud Haiiti konnad on väljunud kontrolli alt. Ja uskuge
või mitte, need konnad on väljasirutatud koibadega meeter pikad ning mürgised.
Kui dingo või krokodill konna nahka paneb, on ta ise mõne aja möödudes
südameataki kätte surnud. Varsti on need mürgised konnad Sydneys, ja teadlased
murravad pead, kuidas nende sigimisele piir panna.
Vabatahtlikkus
Vabatahtlikkus on Austraalias väga moes. Näiteks kogu rannavalve toimib
vabatahtlike najal. Samuti löövad vabatahtlikud kaasa sotsiaaltöös ja
looduskaitses, käiakse pensionäridega jalutamas ja ekskursioonidel, koristatakse
teeääri sodist. Mäletatavasti oli 2000. aastal Sydney olümpiamängudel palju
vabatahtlikke. See on omaette elustiil.
Ooperimaja
Sydney üheks sümboliks on lahele ehitatud purjelaeva kujutav ooperimaja.
Kaunitest kunstidest lugu pidav Raivo Riim käis seal vaatamas Händeli ooperit
«Alcina», mida iga sopran ära ei laulagi. Eestis on seda vaid korra lavastatud,
peaosas laulis Margarita Voites. Ja Sydney kuulsas ooperimajas tehti see samuti
nii hästi ära, et siinse ooperiklubi juht Raivo Riim sai väga sügava elamuse.
Olgugi et pilet maksis 1300 krooni ja vaheajal ostetud klaasike Prantsuse
šampanjat 10 dollarit. Alcina oli kuri nõid, kes muutis oma armukesed kivideks.
Ooperi lõpus oli laval umbes kuue-seitsme meetrine inimmägi ehk elav skulptuur
alasti tüdrukutest ja poistest.
> Loe edasi |