Postimees lappas kahe viimase nädala ametlikke teadaandeid. Järjekindlalt leiab neist sundenampakkumisteateid, kus kohtutäitur müüb võlgniku vara pangalaenu katteks. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Eesel
BIG - Kiireim tee rahani!
kinnisvaraomanik
Statistikat, kõige mõjuvõimsamat argumenti/teemat, otsustavat võtit teema tõstatamiseks, on niivõrd ...
|
|
Nii müüb täna keskpäeval oma Tallinna büroos Harju kohtutäitur Arvi Pink 40-ruutmeetrist korterit Maardus. Alghind on pool miljonit ja müügisumma lõviosa läheb Sampo panga võla kasuks.Järgmisel nädalal võib Rakvere kohtutäituri Kairi Laiõuna käest osta üht Kiviõli korterit. Selle pind on 70 ruutu ja alghind 80 000 krooni. Müügisummast lõviosa läheb BIGile võla katteks. Kohusetundlikud maksjad Seni veel üksikud sundenampakkumised kinnitavad asjatundjate hinnangul aga eranditena reeglit, et enamasti maksab eestlane oma laene ülima kohusetundega. Nii pole pankadel portfellis halbu laene ja lõviosa laenuvõtjaist ei oska ette kujutada valu ja piina, mida toob kaasa kodu haamri alla minek. Samas annavad Eesti pangad kinnisvaratagatisel ka tarbimislaene. Nii võib ka esmapilgul süütu väljaminek ühel päeval saatuslikuks saada. Hansapanga eluasemelaenude osakonna juht Agnes Makk märkis, et saadab aastas umbes viis laenuga ostetud kodu sundmüüki, et pank oma raha kätte saaks. Statistiliselt on halbu laene 0,2 protsenti kogu laenuportfellist. Teisisõnu on pankuritel kuldsed päevad – kogu välja antud raha tuleb koos kopsaka marginaaliga mühinal panka tagasi. «Eluasemelaenu puhul teevad inimesed kõik, et makseks raha leida,» lausus Makk. «Pigem kärbitakse kõiki muid kulutusi ja jäetakse maksmata autoliising või tarbimislaen, sest kodunt välja tõstmist ei taha keegi.» Vajadusel kolitakse ise väiksemasse ja odavamasse kohta või müüakse maja või korter, mille laenumaksed üle jõu käivad. Makk märkis, et praegu peaks töö kaotanud inimene suutma kuue kuuga uue koha leida. Majandus kasvab ja tagasilöögiohtu ju pole. Hindavad võimeid üle Pangad pakuvad hädas inimestele ka maksepuhkust ja pikemaid laenutähtaegu. Viimasel juhul on igakuine makse väiksem. Samas tähendavad need vahendid aga kaotust laenuvõtjale, sest laen läheb kallimaks. «Panditud vara jõuab sundmüügini vaid juhul, kui tegemist on pahatahtliku kliendiga, kes ei soovi pangaga võla likvideerimisel koostööd teha,» kommenteeris SEB Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt. Sampo panga eraisikute krediidiriski juht Arvi Lipp lausus, et pigem on inimeste maksekäitumine aastate jooksul isegi paranenud. «Kuid alati on kliente, kes ei hinda laenu võttes oma maksevõimet konservatiivselt,» kommenteeris Lipp. «Eri pankasid või ka teisi krediteerimiskanaleid kasutades on üsna lihtne end n-ö kinni laenata,» lisas ta.
Nordea kommunikatsioonijuht Reelika Raamat märkis, et
viimase aastaga on neil halvaks läinud 10 kinnisvaralaenu ehk 0,08 protsenti
kogu portfellist. Aasta varem oli maksejõuetuid kinnisvaraostjaid Nordea
klientide hulgas viis.
Pankadel kuldsed ajad • Kahe protsendi tarbimislaenude puhul on tagasimaksed hilinenud. Eesti pangad on andnud eraisikutele tarbimislaene ligi üheksa miljardit krooni. • Kogu pankade laenuportfellist on üle 60 päeva hilinenud tagasimaksete maht 261 miljonit krooni ehk 0,14 protsenti portfelli mahust. Allikas: Eesti Pank |
