Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga leiab, et lepitusprotsess tervis­hoiu­töö­tajate palgaleppe sõlmimiseks ei ole täielikult ebaõnnestunud, kuid avaldas samas kahetsust riikliku lepitaja eile saadetud «nägemuse» üle.

Taliga märkis, et lepitusprotsessi positiivseks tulemuseks on järgmisel kuul jõustuvad uued miinimum­palga­määrad.

Samal teemal: Tervishoiutöötajad nõuavad reaalset palgalepet

Tänavu 1. ap­rillil toi­mu­va palgatõusu leppisid ju läbi­rääki­miste osapooled kokku juba 25. jaanuaril.

Sel päe­val allkirjastatud lepitusprotokoll on igati korrektne ja esinduslik dokument, mis annab töötajaile juriidilise kindluse käesoleva aasta palganumbrite osas.

Kahjuks 2008. aastaks kordas riiklik lepi­taja sisuli­selt tööandjate ettepanekut, mille tervishoiutöötajaid esindavad ühen­dused olid juba varem tagasi lükanud.

Oota­matult ja väga ebameeldivalt üllatas aga lepitaja eilne ettepanek sätestada tervishoiu­töötajate palgamäärad järgmiseks aastaks tingimuslikult ja seada need sõltuvusse muudest kok­ku­lepetest.

Viimaste sõlmimist ei saa töötajate esindajad Taliga sõnul parimalgi tahtmisel kuidagi mõjutada.

EAKLi esimehe kinnitusel on ta veendunud Eesti ametiühingute tarkuses ning vastutustunde olemasolus, et asuda ühemõttelisele seisukohale – tingimuslik kollektiiv­le­ping on töötajate petmiseks mõeldud katteta lubadus, mis ei taga reaalset palga­tõusu.

Ilmselt ei saavutata leppimist ka esmaspäeval – seda enam, et Haiglate Liit on teatanud, et arutab palgakokkuleppe sõlmimist alles järgmisel reedel.

«Sisuliselt on lepitusprotsess tervishoiu töötüli lahendami­seks end ammendanud. Eraldi vastust ootab küsimus, miks ei ole 25. jaanuaril kokku­leppe sõnastamiseks moodustatud töörühm viie nädala jooksul püstitatud eesmär­gini jõudnud,» lausus Taliga.

Samas nentis ta, et ummikusse jooksnud lepitusmenetluse venitamine iga hinna eest vaid pikendaks agooniat ega annaks tunnistust austusest töötüli osapoolte vastu.

Lepitus­me­netluse lõpetamine oleks EAKLi esimehe hinnangul eriarvamuste protokolli vormistamisega oleks parim viis riik­li­ku lepitaja institutsiooni autoriteedi säilitamiseks.

Töörahu tagavat sätet see küll ei sisaldaks, kuid uut töötüli pole sel juhul tervishoius oodata enne 2008. aasta palgaläbirääkimisi.

Toimetas Rando Tooming, PM online