Too

Aastatuhandete jooksul on välja kujunenud sugudevaheline tööjaotus, mille kohaselt on teatud tööd naistetööd ja teised meeste omad.

Seda on peetud loomulikuks ja mõistlikuks, kirjutab psühholoog Voldemar Kolga Äripäeva ajakirjas Dilemma.

VIIMASED KOMMENTAARID Kristi Kaljuvee Väga lahe. to to Mari miks ei või õpetaja  öelda lapsevanemale  näkku mida ta temast  arvab, kui ta teeb  seda viisakal ja  tsi... Teised kommentaarid

«Raske on kujutada ette naisi Poirot' või Watsoni rollis, vähemalt meil,» tõdes Kolga. Tema sõnul on meestetööd sellised tööd, mille tegijatest on vähemalt 75 protsenti mehed, ja vastupidi: naistetöödel töötab vähemalt 75 protsenti naisi.

«Kriteeriumiks on statistiline sagedus, mitte aga töö raskus või keerukus. Põhjused, miks naised meeste aladele siirduvad, on küllaltki proosalised. Nii saavad USAs traditsioonilist tööd tegevad naised 20-30 protsenti vähem palka kui ebatraditsioonilisel tööl,» kirjutab Kolga, kelle sõnul ei ole Eestiski teisiti.

«Ebatraditsioonilist tööd tegevad naised on oma eluga rohkem rahul kui traditsioonilisel tööl olevad naised.» Kolga hinnangul võiksid naised mõelda, kas poleks kasulik ära tulla lasteaiast, koolist ja haiglast ning selle asemel lifti ja veevärki remontida, ehitustel järelevalvet teostada, pildistada, foto- ja videokaameraid parandada.

Samuti sunnib Kolga arvates naiste lahkumine traditsioonilisest ametist tööandjaid palku tõstma. «Niisiis naine, kes lahkub naistetöölt, teeb head nii endale (perele) kui ka teistele naistele, kuna alles jäänud traditsioonilistel naistel võib palk tõusta.»

Toimetas Kaire Uusen, PM online