Nii on Eesti ja Soome töölkäijate hulgas tehtud küsitluse järgi eestlastel üleväsimust, ärritust, masendust ja tunnet, et kõik käib üle jõu, enam kui põhjanaabrite hulgas. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Veiko
ainult töö on abiks
28.02.2007 12:19
Ega uus algus ei tähenda seda, et kogu elu muutub kategoorili...
TÖÖEALINE
ei ole veel vana, isegi pensionär ei ole vana ku1 65 pensinil aga elab ikkagi oma 20 aastat veel, se...
|
|
Tallinna Ülikooli perekonnasotsioloogia osakonna juhataja Leeni Hansson ütles, et tööstressi on siiani suhtutud põhimõttel – mis te virisete, võtke hästi rahulikult.Nii on stress üks riskifaktoreid, millest siiani suhteliselt vähe juttu tehtud. Soomes ja Eestis on uuritud töölkäijate stressi 1990ndatel ja 2003. aastal ning tulemusi omavahel ka võrreldud. Riikide võrdlemise aluseks võeti teemad: kas töötajate vahel esineb konflikte ning kas ülemuste-alluvate vahel esineb konflikte. Teisigi põhjusi peale töö 1990ndatega võrreldes on sellel sajandil Eestis olukord halvenenud. «Tundus, et Soomes ei olnud erilisi muutusi konfliktidega seoses, Eestis oli konfliktide osakaal kasvanud,» märkis Hansson, kes on üks uuringu koostajaid. Tema sõnul võib üheks põhjuseks pidada seda, et konkurents töökaaslaste vahel on Eestis suurenenud. «Samas ei pruugi masendus alati olla tingitud tööst, vaid ka näiteks majanduslikust heaolust,» ütles Hansson. «See võib tulla perekondlikust olukorrast, olla lähedaste tervisega seotud. Meie meelest see ei ole tühine asi,» lisas ta. Hanssoni sõnul oli nende eesmärk juhtida sellele probleemile tähelepanu. Stress iseenesest ei ole haigus, lühiajaline stress võib mõjuda väga mobiliseerivalt. Samas pidev stressiseisund, mis on seotud tööga, nõuab tegelemist. Nii võib otsese seose leida Eestis levinud riskikäitumiste ja tööstressi vahel. «Kui võtame meeste madala eluea, siis teame, et see pole geenidega kaasa sündinud, vaid põhjuseks on tervist hävitavad eluviisid,» ütles Hansson. «Kui inimene on stressis, siis maandamise momenti ei osata leida muus kui alkoholis ning nüüd ka narkootikumides.» Poodlevad ja suitsetavad Tööstressi all kannatajat võivad haarata ka muud sümptomid, mis pole tööga üldse seotud – meeletu ostupalavik, suitsetamine, kasiinoskäimine. «Tööga rahulolematuse puhul üritatakse leida pingemaandust,» ütles Hansson. Kui Soomes võib töötervishoiuarst välja panna läbipõlemissündroomi diagnoosi, siis Eestis sellise diagnoosi panemine levinud ei ole. Seejuures võib lahenduste leidmine olla oodatust lihtsam – suuremates asutustes võiksid käia psühholoogid, kes annaksid nõu, mida stressi maandamiseks teha saaks. Ületundide asemel võiks suunata inimesi tervisesporti tegema. Rahvuslikud ületunnid on normiks ning üldlevinud arusaama järgi on 1990ndate algusest saadik olnud töörabamine eestlaste seas tugevalt soositud. Hanssoni sõnul võib arvata, et hullem on möödas, viimased uuringud on tehtud 2003, järgmine küsitlus on plaanis 2008. aastal. «Loodame rõõmsamaid tulemusi,» märkis Hansson. «Töö nimel elamise tagajärjed muutuvad üsna tõsiseks.» .................................................. • 1990. aastate algul hindas oma tööd pingeliseks viiendik töötajatest, kümme aastat hiljem oli nende hulk enam kui kahekordistunud. • 50–60% Euroopa maades haigestumise tõttu kaotsi läinud tööajast, sealhulgas pea neljandik üle kahe nädala pikkustest töölt puudumistest on ühel või teisel moel seotud stressiga.
|
