|
Veebruari alguses oli kassasse kogunenud 2,4 miljardit krooni ja seda
vaatamata möödunud aastal alandatud kindlustusmaksele, kirjutab Äripäev.
Kui
veel 2004. aastal maksis töötukassa välja 235 miljonit krooni hüvitisi, siis
möödunud aastal peaaegu kaks korda vähem ehk vaid 139 miljonit. Seejuures on
hüvitise saajate arv kuus kahanenud 5356 inimeselt 3002le, samas on keskmine
hüvitis kasvanud 2520 kroonilt 3120le.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees ja
töötukassa nõukogu liige Harri Taliga tõdes, et kahtlemata sattus
töötuskindlustuse loomine ja käivitamine väga soodsale ajale. «Esiteks kasvas
jõudsalt majandus, mis väljendus ka selles, et suurenesid palgad, vähenes
tööpuudus ja kasvas hõivatute arv,» rääkis Taliga.
Olukord on aga ajutine, sest
töötukassa juhi Meelis Paaveli sõnul võtavad nad väga tõsiselt analüütikute
hinnanguid, mille järgi küsimus pole enam selles, kas majanduskasvule järgneb
langus, vaid selles, kui pikk ja sügav see tuleb.
«Teisisõnu, majanduskasvu
ajal kogutavad vahendid peavad võimaldama elada majanduslanguse üle ilma
maksemäära tõstmata,» ütles Paavel, kelle sõnul ei tohiks Eesti minna Soome
teed, kes vahetult enne 1990. aastate majanduskriisi lõpetas töötuskindlustusraha
kogumise ning oli seepärast majanduslanguse ajal sunnitud tõstma
töötuskindlustusmakse määra kuuele protsendile.
Toimetas Kaire Uusen, PM online |