|
«Meie maakonnast oli sellel ajavahemikul projekti kaasatud 32
inimest,» rääkis tööturuameti Valgamaa osakonna konsultant Sirje Puhtvend
Valgamaalasele. «Minu klientideks ongi puuetega inimesed. Enamikule tegin ise
ettepaneku projektis osaleda. Tingimus oli, et inimene oleks tööturuametis
töötuna arvel.»
Sirje Puhtvend täheldas, et ettepanekuid tegi ta suuremale arvule
inimestele, kuid kõik polnud tööhõive edendamise projektis osalemisest
huvitatud. Osalenutest neljal oli 100protsendiline töövõime
kaotus.
Õpiti mitmeid ameteid
Projekti raames saadi mitmeid koolitusi, nagu näiteks kohanemis-,
ettevõtlus-, puhastusteenindus-, müüja- või õmbluskoolitus. 13 osalenut läbisid
lisaks riigieelarvelise tööturukoolituse. Tööpraktikal osales kokku 15 inimest.
Ettevõtluse alustamiseks sai stardikapitali üks inimene, kes
hakkas tegelema mobiiltelefonide parandamise ning müügiga.
MTÜsse Erivajadustega Laste Tugikeskus Sinilill Tõrvas rakendus
tugiisikuga tööle kaks inimest.
«Nad tegelevad käsitööga – valmistavad postkaarte, õmblevad ja
koovad kangastelgedel,» selgitas Sirje Puhtvend. «Üks noormees läbis
kelner-baarmeni koolituse ja jäi pärast tööpraktikat samasse ettevõttesse tööle.
Tööturuamet maksab selle eest tööandjale toetust. Toetus tööandjale on hea
stiimul, et vähendada riske, mis on seotud töölt kaua eemal olnud puuetega
inimese töölevõtmisega.»
Projekt võimaldas ühel 100sajaprotsendilise töövõimekaotusega
neiul omandada Valgamaa kutseõppekeskuses õmbleja eriala. Edasi kavatses neiu
õppida Tallinnas või Tartus, aga kahjuks polnud see tema liikumispuude tõttu
võimalik. Seejärel otsustas ta jätkata õpinguid Valgamaa kutseõppekeskuses
rätsepa erialal. Juhendajate hinnangul on ta väga tubli tüdruk.
«Tööandjad pole kahjuks väga varmad töövõimetuspensionil inimesi
tööle võtma, nad väidavad, et tööpinge ja toodanguplaanid on suured. Vaja on
terveid ning kiireid kätepaare,» nentis Sirje Puhtvend.
Sobivaid töökohti ei leidu
Projektis osalejatest viis oli liikumispuudega, ülejäänud vaimse
tervisehäire või muude haigustega ning Sirje Puhtvend kahetses, et Valgamaal
pole võimalik vaimsete tervisehäiretega inimesi kuhugi tööle suunata.
«Valgamaal pole selliseid keskusi, kus puuetega inimesed osalise
tööajaga tööd saaksid,» tõdes ta. «Suur probleem on ka see, et koolituskohad on
kaugel. Kohapeal õpetatakse õmblemist, kokandust, mida võimaldab meie
kutseõppekeskus, aga sellest on vähe.»
Hea kontakt on olnud Valgamaa tugikeskusega, seal olid kaks
projektis osalenut ka tööpraktikal. Üks on jätkuvalt tööl, teisega lõpetati
töösuhe.
Paljud, kes projektis osalesid, ei ole kehva tervise tõttu saanud
tööle hakata. Inimesel hakkamist oli, aga tervis halvenes ja ta polnud enam
võimeline avatööturul osalema.
Sirje Puhtvend arvas, et kui 32 projektis alustanust on 13
rakendunud, sealhulgas kaks neist läksid kooli, on see hea tulemus.
Ta tegeleb iga kuu ligi poolesaja erivajadustega kliendiga.
Paljudele on tähtis suhtlemine, nad vajavad ärakuulamist.
«Kui inimene on halva tervise tõttu töö kaotanud, ei peagi ta ehk
otsekohe tööle asuma, vaid natuke aega puhkama ja tervist taastama,» leidis
Puhtvend. «Inimesel on pärast tervislikel põhjustel töölt vabastamist võimalik
taotleda töötuskindlustushüvitist. Samuti on inimesel, kellele on määratud
rahvapension töövõimetuse korral, mille suurus on alla tuhande krooni, õigus
saada töötutoetust.» |
