| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Huvitav huvitav
Miks mina kui ka paljud teised kas vahel või pidevalt käivad tööl välismaal või töötavad välisfirmad...
naljakas
küll, aga juba kohe peale uue presidendi pukki upitamist meedia abil, hakatakse rahvast ette valmist...
|
|
Balti Laevaremonditehas võtaks praegu seal töötavale 150 ukrainlasele kohe lisa, kui vaid seadus ja tööviisade saamine nii bürokraatlik poleks. BLRT Grupi personalidirektori Heinart Puhkimi sõnul on neil varem olnud võõrtöölisi isegi mitu korda enam, kuid aeglane värbamisprotsess ei vasta ettevõtte plaanidele. «Selle ohu kohta, et võõrtöölised tulevad ja ei lähe ära, pole meil ühtegi näidet. Mitte ükski ukrainlane pole Eestisse jäänud,» kinnitas Puhkim. Eesti konkurentsivõime Tegemist on Eesti konkurentsivõime seisukohalt tähtsa küsimusega, sestap tuleb piiratud ajaks võõrtööjõu värbamine Puhkimi hinnangul muuta lihtsamaks ja kiiremaks. «Migratsiooniameti ja tööturuametiga on meil suurepärane koostöö, aga seadused hakkavad ajast maha jääma,» viitas Puhkim. Praegu lubab 1990ndate algul kehtestatud sissesõidukvoot aastas Eestisse vaid 600 inimest. «See arv on väike, kui arvestada, et viimase kümne aastaga on 60 000 ära läinud,» kurtis Puhkim. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et Eesti vajab kuni 2011. aastani 100 000 uut töötajat, kelle seas on nii kohalikud kui ka võõrtöölised. «Võib-olla on see arv väiksem, kuid suurusjärk on siiski muljetavaldav,» nentis ta. Kriisi sõnul on lühiajalist tööjõuvajadust mitmes sektoris juba tugevalt tunda ja riigil tuleks asuda asjaga tegelema. Näiteks vajab Eesti transporditöötajaid, ehitajaid, tööstustöölisi, ehk tegijaid tööle, mille esindajad on läinud välismaale või mida eestlased ei taha teha. Mõnes sektoris on Kriisi andmetel oodata teravat tööjõupõuda aasta või paari pärast. «Tööjõuturule on tulemas veel suhteliselt palju inimesi, aga see arv hakkab aasta-aastalt kahanema,» lisas ta. Suletuks jääda ei tohi Kui ettevõtetel on võimalik Kriisi sõnul tootmine Eestist ära viia, siis igal pool pole see võimalik. «Näiteks meditsiin, bussitransport, politsei, neid ei saa ju Eestist ära viia,» lausus Kriis, kelle hinnangul ei tohi tööturg mingil juhul nii suletuks jääda. «Kui hoolikalt määrata riigi ja tööandja vastutus, ei ole tööviisade ja töölubade andmise lihtsustamine mingi probleem,» lisas Kriis. Riik ja ametiühingud rõhuvad aga välistööjõu asemel olemasolevate töötajate maksimaalsele kasutamisele. Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna juhataja Katrin Höövelson nentis, et just see peaks olema esimene valik. «Eelkõige peame tähelepanu pöörama puudega inimeste, töötute, vanemaealiste ja teiste praegu tööturult eemal olevate inimeste rakendumisele,» nentis ta. Höövelsoni sõnul on põhjendatud vaid kõrge kvalifikatsiooni ja oskusteabega tööjõu sissetoomine. Ka Eesti Ametiühingute Keskliidu palgasekretäri Kaja Toomsalu arvates võib värvata spetsialiste, keda Eestis ei ole ja pole ka mõtet koolitada. «Näiteks kui rekonstrueeriti Narva Elektrijaamu, töötasid seal spetsialistid, keda Eestis niipea tõenäoliselt jälle ei vajata,» selgitas ta. Ametiühingud peavad Toomsalu sõnul oluliseks, et enne võõrtööjõu riiki lubamist saaksid tööd kõik seda tahtvad kohalikud. Seal, kus välistööjõud on paratamatu, on Toomsalu sõnul vajalik aga kontroll selle üle, keda, kui palju ja kui kauaks lubatakse. Majandusministeeriumis asutati hiljuti töögrupp, mis arutab välismaalt tööjõu värbamise lihtsustamist, kuid seni pole lahendusteni jõutud. |
