|
C-vitamiini on kiivis üliohtralt, mitu korda rohkem kui paljukiidetud
tsitruselistes, ning hävib see vaid väga kauasel kuumutamisel, kirjutab
Kodukiri.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | gert
kui veel hästi palju süüa... noo nii 14tk päevas, siis võib lausa fosforist helendama hakata pimedas...
mursa
Tore lugeda, et nii kergemeelsed kommentid- järelikult on köik korras ja elu kui lillepidu, önneks.
|
|
Tänu viljalihas leiduvatele ensüümidele ja kiudainetele edendab kiivi
seedimist, suures koguses võib ta mõjuda lausa lahtistina. 100 grammist kiivist
saab vaid 70 kilokalorit energiat.
Kaks kiivit annab sama palju kiudaineid kui üks greip, kaks korda enam
C-vitamiini kui üks keskmine apelsin ning vähemalt sama palju kaaliumi kui üks
suur banaan.
Kiivi ostmisel ja hoidmisel on vaja teada, et kõva vili valmib
toatemperatuuril mõne päeva jooksul. Küps, vajutamisel kergelt vetruv vili
säilib külmkapi puuviljasahtlis muutumatult mitu nädalat ning on külmast võetuna
eriti maitsev.
Kõige mugavam on vilja süüa lusikaga otse koorimata viljapoolikust. Noaga
koorimise asemel soovitavad professionaalid küpselt viljalt koore lihtsalt
sõrmedega maha tõmmata.
Kuumutamisel muutub kiivi maitse tunduvalt hapumaks. Kiivit tasub püreerida
lihtsalt kahvliga pudruks vajutades, sest köögimasinate lõiketerad purustavad ka
imepisikesed seemned, mille sisu on aga mõru.
Kiivis leiduv ensüüm aitab hästi pehmendada loomseid valke, kui määrida sitke
liha mõlemale poolele kiivist pigistatud mahla või katta pind puuviljaviiludega.
Seda võib teha ainult 10 minutit, siis tuleb liha kuivatada ning otsekohe
kuumtöödelda – vastasel juhul võib liha muutuda pudrutaoliselt pehmeks.
Maades, kus kiivi on odav, keedetakse kodus just mitte päris küpsetest ja
seetõttu veel rohkesti pektiini sisaldavatest viljadest moosi ja tšatšinit.
Kiivi-aktiniidiad kuuluva puitliaanide perekonna aktiniidialiste sugukonda.
Marjataimena kasvatatakse teravahambalist (Actinidia arguta) ja
kiivi-aktiniidiat (Actinidia chinensis). Aktiniidiataimed on levinud Ida- ja
Kagu-Aasias.
Looduslikke aktiniidiasorte kasvab Hiinas arvukalt, kuid mingil arusaamatul
põhjusel arvatakse sel ülerahvastatud ja toidupuuduses vaevleval maal, et
aktiniidjaviljad sobivad vaid haigete laste ja äsja sünnitanud naiste tervise
turgutamiseks.
Ülejäänu d maailma õnneks aga juhtus nii, et aktiniidijaviljad hakkasid
meeldima 1906. aastal Hiina viibinud Uus-Meremaa Wanganui tütarlastekolledži
direktrissile Isabel Fraserile. Tagasi kodumaal, palus hakkaja daam aednik
Alexander Allissonil võõramaa viljade seemned mulda pista. Nõnda pandi algus
kiivi võidukäigule.
Kiivi nimi, inglise keeles kiwifruit, pärineb Uus-Meremaa lennuvõimetult
rahvuslinnult, kelle munajas kehakuju ja pruun sulestik sarnaneb kiivi viljaga.
Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
