|
Kõikidel perearstidel on oma nimistu ehk registreeritud patsientide nimekiri,
mille kinnitab maavanem. Täiskohaga perearsti nimistu suurus jääb vahemikku 1200
kuni 2000 isikut. Kui nimistu on suurem kui 2300 isikut, peab perearstiga koos
töötama abiarst.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Johannes
Olen oma perearstiga rahul.Teda ükskõikseks nimetada oleks alatu,kuulab alati
jutu ära ja mitte al...
haiget
me tervihoiu süsteem on selline,et arsti juurde lähen alles siis kui asi on väga sitt,siiski on mul ...
|
|
Keskmiselt on meie perearstidel nimistus 1600
isikut. Iga perearst saab nimistu isikute arvu pealt pearaha. See on tasu, mida
haigekassa maksab nimistusse kantud kindlustatud isikule vajaliku arstiabi
andmise kulude katmiseks.
Pearahast on kaetud perearsti tegelemine haiguste ennetamisega, haiguste
diagnoosimine ning krooniliste ja ägedate haiguste ravi. Vajaduse korral suunab
perearst haige eriarsti konsultatsioonile ja edasisele ravile haiglasse.
Perearsti töö on retseptide, töövõimetuslehtede ja teiste meditsiinidokumentide
väljastamine (sealhulgas dokumentide vormistamine vaegurluse ekspertiisi
komisjonile).
Pearaha sõltub patsientide arvust ja vanusest
Pearaha suurus sõltub nimistu isikute arvust ja vanusest. Iga kuni 2-aastase
isiku eest makstakse praegu 84.10 krooni, 2—70-aastase isiku eest 35.60 ja üle
70-aastase isiku eest 43 krooni. Nii saab näiteks keskmise suurusega nimistuga
perearst iga kuu pearaha ligikaudu 61 000 krooni.
Sellest tuleb maksta arsti, õe ja abitöötaja (registraatori) palk. Lisaks on
pearahas personali koolituskulu, abiandmiseks vajalike meditsiiniseadmete ja
ravimite kulu ning lihtsate laboriuuringute kulu (veresete, veresuhkur, vere
automaatuuring ja uriini analüüs testribaga).
Perearsti tehtud uuringuid ja protseduure tasustatakse eraldi uuringute
fondist, mis sel aastal on arvestuslikult 27 protsenti pearahast. Eelmisel
aastal oli see 23 protsenti.
Perearst on isemajandav ettevõtja. Iga perearsti praksise ülalpidamiseks
makstakse baasraha. Praegu on see 11 540 krooni kuus, mis katab ruumiga seotud
kulud ja sõiduauto kulud (muu hulgas auto liisingu ja bensiinikulu).
Lisaks pea- ja baasrahale lisatasud
Maapiirkonna perearstidele, kel on kaks kabinetti, makstakse baasraha
koefitsiendiga 1,5. Eelkõige maal toetavad praksise ülalpidamist regulaarselt
või ühekordsete suurte summadega ka paljud omavalitsused.
Lisaks pea- ja baasrahale saavad perearstid lisatasusid. Igaühele neist
makstakse tunnistuse tasu, mis praegu on 1000 krooni kuus. Selle aasta juulist
asendub see tulemustasuga (4000 krooni kuus).
Haiguste ennetamiseks
Tulemustasusüsteem juurutati eesmärgiga motiveerida perearste rohkem tegelema
ennetustööga, mis võimaldaks avastada varajases staadiumis pahaloomulise või
raske kuluga haigusi ja nõnda vältida edasisi suuri kulutusi nende haiguste
ravimisel. Samuti tahetakse selle abil hoida teatud vaktsineerituse taset.
Et perearst senisest rohkem jälgiks kroonilisi haigusi, on põhitähelepanu
suunatud Eesti elanike seas üsna levinud teise tüübi diabeedile ja
kõrgvererõhktõvele.
Haiglast kaugemal kui 20 ja 40 kilomeetrit paiknevale perearstile makstakse
kauguse lisatasu, mis on 1400 või 4018 krooni kuus.
Nii on perearsti tasu, arvestades pearaha, baasraha ja lisatasusid, kuus
keskmiselt 75 000 krooni, millele lisandub uuringuteks ettenähtud raha. Kas
seda on vähe või palju? Võrreldes eelmise aastaga on perearsti pearaha
suurenenud 18 ja baasraha 80 protsenti, lisatasud haiglast kaugel paiknemise
eest on tõusnud 100 protsenti.
Peale haigekassa makstu võib perearst võtta tasu koduvisiidi eest. Selle
suuruse kehtestab ta ise, kuid see ei tohi ületada 50 krooni sõltumata
koduvisiidil üle vaadatud isikute arvust. Koduvisiidi eest ei või tasu nõuda
rasedalt ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult.
Perearst võib küsida ka dokumendi väljastamise tasu. Tasu ei tohi nõuda, kui
dokument on vajalik haigekassale, õiguskaitseorganile, teisele tervishoiuteenuse
osutajale, töövõimetusekspertiisiks või puude raskusastme määramiseks.
NÕUANDETELEFON
Haigekassa rahastab ka üleriigilist perearsti nõuandetelefoni 1220. Sellelt
saab nõu lihtsate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning teavet
tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes.
Helistaja isikut ei tuvastata, nõu võivad küsida ka ravikindlustuseta
inimesed.
Lauatelefonilt helistades saab esimesed viis minutit rääkida tasuta, edasi on
tavaline minutihind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib paketipõhine hind alates
esimesest minutist.
Allikas: haigekassa
|
