|
Šipova sõnul on jalalaba tsooniteraapia iidne ravikunst, kirjutab Kristel
Rõss SL Õhtulehes.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | klemm
Üterlge Lõssenkod veel seda ka, et nõelravi ja ravimassaaž on naljanumber.
Ha-ha-ha aa!
Lihtsalt ei...
op
minu arust ka, palju rohkem peaks olema selliseid läbi huumoriprisma artikleid, antud artikkel muidu...
|
|
Selline survemassaaž oli Hiinas ja Indias kasutusel juba 5000 aasta eest.
Hiinlaste uskumuste kohaselt voolab kehas elujõud ehk Qi. Kui energiavoog on
mõnes organis blokeeritud, ähvardabki keha haigus.
Jalataldade massaaž oli tuntud ka vanas Egiptuses. Lõuna-Ameerika inkad
uskusid, et jalataldade kontakt maapinnaga mõjutab inimese sisemist
energeetilist seisundit. Teaduslikult põhjendatud tsooniteraapia nüüdisteooria
töötas välja Norra professor Charles Ersda, kelle uuringute järgi annavad kõik
elundid, lihased ja veresooned signaale jalatalla alla.
«Jalatallalt võib tõepoolest lugeda, missugused terviseprobleemid inimest
kimbutavad,» ütles Šipova.
Klient heidab massaažilauale selili ja refleksoloog desinfitseerib
jalatallad. Seejärel painutab ta jalalabasid kahele poole. Massaaž algab alati
paremast jalast, rõhutab refleksoloog.
Šipova vajutab õrnalt punktidele ja teeb sõrmega ringikujulisi liigutusi.
Kõrvalt vaadates tundub, et ta justkui kõdistaks kliendi jalatalda. Lääne
metoodika järgi ongi massaaž lõõgastav, nii et paljud kliendid seansi ajal
uinuvad. Refleksoloogi sõnul võib teha ka jõulisemat massaaži näiteks
sõrmenukkidega – sel juhul võib klient tunda ka valu.
Refleksoloog oskab loetleda rohkesti vaevusi, mille puhul on jalalaba
massaažist kasu. Tsooniteraapia stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab
organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget. Kui paraneb kudede hapnikuga
varustus, tugevneb kogu organism ning hakkab paranemise nimel edukamalt
võitlema.
Tsooniteraapia on hea vahend psüühiliste pingete, hirmude, unehäirete,
peavalu ja migreeni leevendamiseks. Selle ravivõtte abil võib korrastada ka
seedetrakti ja leevendada lihaspingeid.
Šipova soovitab tsooniteraapiat ka neile, kes on sattunud sõltuvusse
rahustitest, alkoholist või hasartmängudest. Alkoholismi puhul soovitab Šipova
seda ravivõtet vaid juhul, kui sõltuvus ei ole jõudnud viimasesse staadiumi.
Tsooniteraapiat võib soovitada tegusatele inimestele, kellel kipuvad üle pea
kasvama töömured ja -stress.
«Üks seanss nädalas aitab töövõimet ja energiat taastada ja leevendada
näiteks selja-, õla-, liigese- ja lihasteprobleeme,» kinnitas Šipova.
Positiivseid tulemusi on andnud tsooniteraapia paljude haiguste, näiteks
kilpnäärme funktsionaalsete muutuste korral. Mõni viljatusega võidelnud naine
olevad jäänud koguni lapseootele. Lihtsad võtted iseenda abistamiseks
Tsooniteraapia sobib haiguste ennetamiseks, raviks ja raskemate haiguste
järelraviks, näiteks insuldist taastumise kiirendamiseks. Krooniliste haiguste
puhul tuleb muidugi varuda kannatust ja aega pikaks raviks.
«Vajadusel annan patsiendile soovituse pöörduda teiste erialaarstide poole,»
ütles Šipova.
Igaüks võiks hoolitseda õhtuti oma jalgade eest ja jälgida, et ei tekiks
nahapaksendeid. Väga head on näiteks jalavannid, õpetas refleksoterapeut.
«Suurepärane, kui mõni pereliige teab põhilisi tsooniteraapia võtteid – siis
saab ta aidata teisigi pereliikmeid, näiteks vähendada lapse pinget kontrolltöö
eel,» rääkis refleksoterapeut.
Teraapiaseanss kestab tavaliselt 45 minutist kuni tunnini. Enamjaolt tehakse
tsooniteraapiat kord nädalas, soovitatav on 5–10 protseduurist koosnev kuur.
Tsooniteraapiat pakuvad näiteks Tartu tervisekeskus, Pärnu Tervise
sanatoorium, Toila sanatoorium, Olivia massaažikabinet ja Tartu Aurea
massaažistuudio, Sinine salong Tallinnas jpt.
Tsooniteraapia sobib: krooniliste haiguste puhul; närvi- ja peavalude,
allergia puhul; stressi ja (lihas)pingete maandamiseks, immuunsüsteemi
tugevdamiseks vereringe ja ainevahetuse parandamiseks; mao ja soolestiku
funktsionaalsete häirete puhul; liigeste ja lülisambavaevuste puhul.
Tsooniteraapia ei sobi: pahaloomuliste kasvajate ning raskete südame- ja
neeruhaiguste puhul; tehisliigeste ja siiratud organite puhul: diabeedi,
verehaiguste ja tuberkuloosi korral; põletikuliste ning raskete psüühiliste
haiguste korral. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
