Lastepsühhiaater: Depressioon võib tappa (12) 01.02.2007 09:46 Reet Madisson, lastepsühhiaater
Haiguslikult alanenud meeleoluga noor on avatud
ebatervetele mõjudele nagu alkohol ja mõnuained ning asotsiaalsete täiskasvanute
seltskond. Kerged on tulema õigusrikkumised ja sobimatud seksuaalsuhted. Noorte
surmapõhjuste seas on esikohal enesetapp. |
| |
|
 |
Haiguslikult alanenud meeleoluga noor on avatud ebatervetele mõjudele nagu alkohol ja mõnuained ning asotsiaalsete täiskasvanute seltskond. Foto: Reuters |
 |
|
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | külaline mul on ka deprekas..:'(
Koduvälised tegurid Minul oli ka depressioon, mille vastu aitasid mul kaks head sõpra. lõpetasin kõikidega suhtlemise är...
|
| Oluline on avastada depressioon võimalikult vara. Sellest annab tunnistust
sümptomite kogum, mitte paar sümptomit, detaili. Keskmise ja raske depressiooni
aluseks olevad neurokeemilised muutused arenevad üldjuhul kuudega.
Algavat depressiooni on raske ära tunda, sest see
areneb sageli varjatult ning avaldub vaid fantaasiates ja unes. Ka keskmise
depressiooniga noor ei näi väliselt muserdatuna. Sageli on sellel
haigusseisundil alateadlik «naeratav kate», mis kaob, kui noor jääb üksi ja end
lõdvaks laseb.
Lähedane saab noore depressioonist aimu, kui märkab tema teotahte ja töövõime
tugevat kahanemist. Noore tähelepanu keskendamise võime väheneb, mõtted lähevad
uitama, suureneb unelemisele kuluv aeg. Tihti halvenevad aegamööda hinded.
Iseloomulik on kestev tüdimus, huvi puudumine selle vastu, mis varem rõõmu
pakkus.
Keskmise raskusega depressioon ei jäta puutumata ka füüsilist enesetunnet.
Sagedamini kurdetakse peavalu.
Säärases seisus noor eemaldub tihtilugu sõpradest ja võõrandub lähedastest
suhetest. Tema käitumine on impulsiivne ning teda piinavad abituse, lootusetuse
ja üksindustunne. Tekivad probleemid une ja söömisega, enesehinnang on madal
ning suhtlemine ebaefektiivne.
Sügava depressiooniga noore mõttetegevus moondub, ta kaotab ratsionaalse
mõtlemise võime. Halvenevad otsustus- ja ettenägelikkusvõime. Sageli keerlevad
peas vaid üksikud sünged mõtted.
Raske depressiooniga teismeline tajub tegelikkust moonutatult, ei saa üheselt
aru teiste hinnanguist ja on kaotanud võime lähedastega kaasa mõtelda.
Soovin vanematele meelekindlust oma last aidata ning tarkust haiguse ja
noorukieas normaalsete eraldumise ja vastandumise reaktsioonide vahel vahet
teha. |