|
Aktsiaseltsi Devori Reisid juhataja Margo Järvekülg ütles Sakalale, et
sõitjate vedu on juba aastaid alarahastatud ja riik peaks mõtlema dotatsiooni
tõstmise peale.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to fakt
tegelikult tõusis 2006.a ju Samati bussipileti hind 15 kroonilt 20-le, s.o 33,3%, ja pisibussipilet ...
virgu
Riik doteerigu maakonnaliine samamoodi nagu ta Tallinna linnatransporti doteerib. Aga meie poliitikr...
|
|
«Riigi toetus peaks olema nii suur, et oleks
võimalik liine korralikult teenindada,» sõnas Järvekülg. Tema väitel saavad
firmad Viljandimaal liinikilomeetrile dotatsiooni 69 senti vähem kui näiteks
Tartumaal, kus see on 5.20 krooni.
Palgakokkuleppe järgi hakkavad bussijuhid sügisel suuremat tasu saama. Pileti
hinna tõstmist tulude suurendamiseks aga Järvekülg ei poolda. «See ei annaks
midagi, ainult sõitjate arv väheneks. Ma ei tõstaks pileti hinda ka siis, kui
maavalitsus seda lubaks.»
Juhataja lisas, et kütuse hinna langus tõi kaasa kulude vähenemise, kuid
üldine hinnakasv on selle nullinud.
Pilet ei kalline
Maavalitsuse ühistranspordi spetsialisti Lembit Villemi andmetel sai
Viljandimaa tänavu ühistranspordi korraldamiseks 12 706 860 krooni, mida on pool
miljonit rohkem kui mullu.
Maavalitsus pileti hinna tõusu ei toeta. «Julgen väita, et Eesti keskmine, 70
senti kilomeetri eest, on piir. Pileti hinna kasvades väheneks sõitjate arv
veelgi,» nentis Villem.
Bussifirmade tuludest annab 38 protsenti riigi toetus ja 62 protsenti
piletitulu koos omavalitsuste makstava rahaga.
Spetsialisti sõnul avaldab piletitulule oma mõju elanikkonna vähenemine.
2005. aastaga võrreldes langes sõitjate arv mullu 7,7 protsenti. Vähese
koormusega liinidel sõidavad aga enamasti suured Scania, Volvo ja Mercedese
bussid.
«Liine pole vähemaks jäänud, sest maainimestel on vaja sõita,» lisas
Villem.
Esmaspäeval Viljandit külastanud Eesti transpordi- ja teetöötajate
ametiühingu juht Peep Peterson ütles, et töövõtjad soovisid bussijuhtide
palgatõusu 1. aprillist, Devori Reisid aga lubas seda alles sügisest ja mitte
loodetud ulatuses.
«Mulgi Reisidega alustame kollektiivlepingu läbirääkimisi,» rääkis Peterson.
Ametiühingul on kavas ka üleriigilised läbirääkimised tööandjatega.
Viljandimaa bussijuhtide ametiühinguliidri Are Anijärve sõnul lõpeb aprillis
bussifirmade ja bussijuhtide ametiühingu üldkokkulepe ning tööandjad suhtuvad
uutesse läbirääkimistesse väga leigelt.
Osa rahast reservi
Nagu ütles ametiühingujuht, nägi riik ette dotatsiooni kasvu viiendiku võrra
ning see oleks võimaldanud bussijuhtide töötasu tõsta 30 protsenti, kuid osa
rahast on kadunud riigi või maakonna reservi.
«Aasta lõpul makstakse summa ilmselt välja, aga ettevõtjad ei saa sellega
kindlalt arvestada,» nentis Peterson.
Lembit Villemi andmete järgi jäi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil
tänavu reservi 14 miljonit krooni.
Maavalitsuse arenguosakonna peaspetsialisti Eva Sisaski selgitust mööda näeb
jaotuskord ette, et maakonda tulevast ühistranspordi korraldamise rahast
arvatakse varusse viis protsenti.
«See raha jääb ettenägematuteks kulutusteks: kui on näiteks vaja uut liini
käima panna või sillaehituse ajal ümbersõitu korraldada. Aasta lõpuks makstakse
reservis olev raha vedajatele välja.»
Arvamus
Lembit Villem,
ühistranspordi järelevalve spetsialist
Olen bussipeatustes inimestega vestelnud. Tavaliselt küsitakse mult, et
jumala pärast, ega sõidutariifid tõuse. Leian, et oleme jõudnud piirini, kus
pileti hinda enam tõsta ei saa. |
