Auto

Jäätunud autoklaasid, külmast kanged uksetihendid, käivitumast tõrkuv mootor ja külmunud ukselukud on autoomanikele esimene tunnus, et talvekülmad on käes. Ebameeldivuste vastu leiab abi autokeemiast.

Sirden Auto müügijuht Heiki Kask ütles, et talvise autokeemia vastu tuntakse viimastel nädalatel suurt huvi. «Kõige sagedamini küsitakse jääsulatajaid, kütuselisandeid ja lukuõli,» rääkis ta Järva Teatajale.

Jää kaob klaasilt hetkega

Kask märkis, et autodele hooldustöid tehes märkavad nad sageli, et uksetihendite ja –hingede hooldus on jäänud sõidukiomanikel tagaplaanile.

Eriti tähtis on see talvel, sest siis võivad tihendid kõikuva temperatuuri tõttu ukse külge külmuda ja hooletul avamisel puruneda. Ka määrimata hinged mõjutavad ukse kinni–lahtikäimist.

Kask selgitas, et hingedele on kauplustes eraldi määrdeõli ja tihenditele pihustatakse talvel teada–tuntud silikoonõli. «Kasutame neid vahendeid ka autode hoolduses,» märkis ta.

Kõige rohkem on autoomanikud hädas jäätunud klaasidega. Kask ütles, et kaabitsaga akna kallale minek rikub klaasi. Kui hommikul pole aega masinat sulatada, on kõige targem muretseda autosse jääsulataja. «Neid on müüa nii pihustiga kui ka aerosoolpudelis,» sõnas ta.

Kask eelistab pihustatavat jääsulatajat, sest pihusti on töökindlam ega külmu autos seistes nii lihtsalt ära kui aerosoolpudeli otsik. «Vahend toimib kohe,» lausus ta. «Nii kui pritsid, on jää sulanud ja juht võib paar minutit hiljem sõitu alustada.»

Autoklaase saab Kase teada töödelda ka seestpoolt, kuid mitte külmumise, vaid sooja ja külma õhu kokkupuutel tekkiva udu vastu. «Kui sellise vahendiga klaase piserdada, ei tohiks klaasid uduseks minna,» lausus ta.

Luku sulataja ja –õli otstarbekuse on enamik autoomanikke Kase tähelepanekut mööda juba selgeks saanud. Ühe vea teevad tema meelest siiski paljud. «Vahendit lastakse vaid lukuauku, tegelikult tuleks määrida ka linke ja uksekinnitusmehhanismi,» õpetas ta.

Külmunud lingid võivad kergelt puruneda ja jäätunud kinnitusmehhanism ei lase uksel korralikult sulguda.

Kase hinnangul on parem, kui luku, linkide ja kinnitusmehhanismi talihoolduseks kasutada määrivat ehk õli sisaldavat hooldusvahendit. «Määrivus on tähtis,» põhjendas ta.

Vaid sulatajat kasutades võib lukk mõne aja möödudes jälle jääs olla. «Eriti hoolas tuleb lukkude ja linkidega olla talvel autot pestes või niisketele ilmadele järgneva külma korral,» soovitas Kask.

Talvekuudel kasutavad juhid Kase ütlust mööda omajagu ka bensiini ja diisli lisandeid, mis seovad temperatuurikõikumistega paaki tekkiva kondensatsioonivee kütusega, et vältida kütte külmumist.

Tõrkuv masin vajab remonti

Ta lisas, et küttelisanditel on ka mootorit määrivad ja kütusekulu vähendavad omadused. «Eriti innukalt kasutavad lisandeid diiselmootoriga autode omanikud, sest diisel on külmale tundlikum kui bensiin,» lausus ta.

Bensiinimootorite puhul on lisandeid tarvis ennekõike sissepritsega masinate puhul. Bensiinilisandid puhastavad pihusteid sinna tekkivatest põlemisjääkidest ja hoiavad mootori töökorras.

Autokeemialetilt võiks hädaabijuhtumite tarvis varuks olla ka lekkepeataja, jahutussüsteemi puhastaja ja mootori käivitusgaas.

Neid soovitab Kask kasutada siiski vaid häda korral. «Lekke koht tuleb ära parandada, keema läinud jahutussüsteem remontida ja kui mootor ei käivitu, ei saa ju jäädagi seda gaasi abil käivitama, vaid tuleb põhjus üles leida ja kõrvaldada,» selgitas ta.