| Keskliigu teatel rikub Eestis kehtiv riigiteenistujate totaalne streigikeeld töötajate õigusi ja riik pole suvatsenud aastate jooksul keeldu tühistada. «Ametiühingute keskliit on probleemi tõstatanud ja ettepanekuid teinud vähemalt 1999. aastast alates, valmistasime ette ka streigikeelu tühistamiseks vajaliku seadusemuudatuse, kuid kõik see on olnud nagu hane selga vesi,» ütles EAKL esimees Harri Taliga. «Kuna Eesti vabariik ei näe probleemi riigiteenistujate õiguste rikkumises, ei jäänudki ametiühinguil muud üle kui pöörduda kaebusega ILO Ühinemisvabaduse Komiteesse.» Riigiteenistujate täielik streigikeeld on vastuolus nii Eesti põhiseaduse ja rahvusvaheliste õigusnormidega. Seda rõhutas eelmisel aastal ka õiguskantsler Allar Jõks, kes tegi riigikogule ettepaneku seadust muuta ja teha lõpp töötajate õiguste rikkumisele. EAKL hinnangul on probleem lahendamata justiitsministeeriumi jäiga hoiaku tõttu. «Valitsejad ilmselt naudivad olukorda, kus riigiteenistujatel on käed seotud ja valitsejad saavad ühepoolselt, töötajate huvide ja seisukohtadega arvestamata, kehtestada palgatingimusi,» lausus Taliga. «Selline käitumine on üleolev ja kõike muud kui riigimehelik.» Eestile siduvate ILO standardite kohaselt võib streigiõigust keelata või piirata vaid juhul, kui streik seaks ohtu osa või kogu rahva elu, tervise või julgeoleku. Teiseks võib streiki keelata, kui see kahjustaks oluliselt ühiskonna majandust tervikuna, põhjustades riigis ägeda kriisi. Streikimise võib keelata üksnes neile avalikele teenistujatele, kes teostavad otseselt riigivõimu või täidavad elanike esmavajaduste rahuldamiseks hädavajalikke ülesandeid. Kirjas ILO Ühinemisvabaduse Komiteele palub Eesti Ametiühingute Keskliit analüüsida Eesti kollektiivsete töötülide lahendamise seaduse vastuolu Eestile siduvate rahvusvahelise tööõiguse standarditega. Teiseks palub EAKL astuda vajalikke samme, et mõjutada Eesti riiki muutma õigusakte nii, et ka avalikele teenistujatele oleks tagatud tegelik võimalus kasutada kollektiivsetes töösuhetes oma põhiõigusi. Toimetas Alo Raun, PM online |
kõik galeriid
