Eestlaste arvutitesse jõudvast rämpspostist tuleb enamik välismaalt, kuid kiirelt kasvab ka eestikeelse rämpsposti hulk. «Oluliselt lihtsam on kuulutada arvutis spämmiks ingliskeelseid kui eestikeelseid kirju,» tundis IT kolledži õppejõud Peeter Marvet muret eestikeelse spämmi hulga pärast.Enamik eestlaste postkastidesse jõudvatest rämpskirjadest tuleb aga endiselt välismaalt, ütles Zone Media arendusjuht Ardi Jürgens. Üle maailma meile laekuv rämpspost ei ole enamasti otseselt suunatud Eesti tarbijale. Tablette ei osta Keskmine eestlane ei ole rämpsposti saatjate silmis just hinnatud sihtmärk – eestlane ei osta internetist tablette ega mängi aktsiatega Ameerika börsil, selgitas Jürgens. Sellist rämpsu laekub meile mürana nõnda palju seepärast, et suurimad rämpsposti saatjad löövad lihtsalt kogu maailma ühe mütsiga ja neile ka makstakse kohati posti saajate arvu järgi. Seda nõndanimetatud taustamüra on arvuliselt kümneid või sadu kordi enam kui kodumaist rämpsposti. Mure järjest kasvab Marvet soovitas aga rämpsposti saatjad lihtsalt kohtusse kaevata. Võlaõigusseadus ja infoühiskonna teenuse seadus ütlevad tema sõnul, et midagi müüa soovivaid kirju saab saata vaid neile, kes on selleks loa andnud. Kui iga rämpskirja eest saaks selle saatja näiteks kümme päevapalka trahvi, siis läheksid spämmisaatjad peagi pankrotti, lootis Marvet.
Spämmi kasv on tegevusse sundinud Euroopa Liidu, kes soovitas hiljuti liikmesriikidel kehtivaid seadusi paremini ellu rakendama hakata. «Me näeme, et probleem kasvab iga päevaga. Aga ega imeravimit spämmi vastu pole leitud,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mait Heidelberg riigi spämmivastast võitlust kommenteerides. Kuidas internetiteenuse pakkuja Zone.ee spämmiga võitleb • Esmalt kontrollitakse, kas kiri tuleb sealt, kust ta tulema peaks, samuti seda, kui hästi peab kirja edastav server kinni e-posti edastamise reeglitest. • Seejärel toimuvad esimesed lihtsamad sisukontrollid: kontrollitakse uutele ülemaailmsetele viiruse- või rämpspostirünnakutele vastavaid tunnuseid kirja sisust ning selle päistest. • Seejärel jõutakse viirusetõrje tasemele, kus vaadatakse üle kirja manused, ega nendes ei sisaldu viiruseid või nuhkvara. • Enne peenemate filtriteni jõudmist kontrollitakse veel, ega e-posti aadressi omanikul endal pole serveri poolel kirjade vastuvõtmiseks mingeid reegleid tehtud, näiteks mõnd saatjat musta või valgesse nimekirja kantud. • Pärast viirusetõrjet ja kasutaja serveri reegleid jõuab kiri välja juba peenema sõelani, kus pööratakse selle sisule väga suurt tähelepanu. • Kui see kõik on tehtud, siis läbib kiri veel statistilise analüüsi, kus analüüsitakse sõnade esinemissageduse jms näitajate järgi veel kord, kuivõrd tõenäoliselt võib see kiri olla rämpspost.
|
Logi sisse
