Kui reede õhtust jäi enamik Venemaa piiripunktidest lukku Eestist ja ka ülejäänud Euroopa Liidust pärit kalatoodetele, siis aasta lõpus võib sama saatus tabada ka teisi toiduaineid. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | aga
suur-õunakasvatajad kaovad ära, sest välismaa alluvusega kauplused MEIE kohalikke kaupu (ka õunu) mü...
Lumiere
See on kena filosoofia küll, et söö seda, mis kodus kasvab. Võimaluse tuleks seda järgida ja küllap ...
|
|
Hoolimata tõsiasjast, et vähemalt aasta lõpuni peaks kehtima Venemaa ja ELi vahel sõlmitud partnerlusleping, mis kaubavahetust reguleerib, ei suuda EL Venemaa hinnangul tagada toidu piisavat kvaliteeti, viidates eriti uuel aastal ELiga liituvate Bulgaaria ja Rumeenia kaubale.Lööb väliskauba hinna alla Kui Venemaa piir Euroopa toidule tõesti ületamatuks jääb, tähendab see Rakvere Lihakombinaadi juhi Olle Hormi hinnangul, et Eesti ujutatakse mõneks ajaks üle soodsa importtoiduga ning kohalikel tööstustel läheb elu keerulisemaks. Ületamatuid raskusi see tähendada ei tohiks, kuid mõnda aega heade hindadega harjunud lihatootjaid sunnib see kasumit koomale tõmbama küll.
Eesti veterinaar- ja toiduameti juhi Ago Pärteli sõnul räägivad venelased piirangu põhjendusena võltsitud sertifikaatidest, millega väidetavalt üritatakse kaupa Venemaale viia. «Samas ei ole keegi neid ametlikult näidanud ning paremal juhul viidatakse paksule paberipakile, mis neid sisaldama peaks,» lausus ta.
Eesti noodile kala sisseveopiirangute asjus pole Venemaa veel ametlikult vastanud. Toidutöösturid näevad keelu taga aga Venemaa poliitilisi huve, mida püütakse ellu viia toidupoliitika kaudu. Muu hulgas on Venemaa huvitatud sellest, et tema kaup pääseks takistusteta Euroopa Liitu, sest praegu ei suuda suur osa sealsetest ettevõtetest Euroopa ettekirjutusi täita. «Venemaa on toidu importöörina paljude kaupade osas maailmas number üks,» tõdes Horm, pakkudes, et keeluga püüab Venemaa ELi riike sundida oma kaupa sisse lubama. «Nüüd üritatakse seda ära kasutada oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks.» Hormi hinnangul on Venemaa positsioon tänu oma suurusele ka väga hea, sest nii suure tellija kadumine annaks löögi kogu Euroopa toidutööstusele. «Paraku kipub ikka nii olema, et kui raha on, siis on jõud suuresti ostja käes,» tõdes Horm. Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaupi sõnul on Eesti ja terve Euroopa positsioon praegu omajagu sant ning sugugi lihtsamaks ei tee olukorda tõsiasi, et venelased ei ole oma seisukohti ametlikult esitanud. Nii tuleks tema hinnangul suhtuda ähvardustesse tõsiselt, sest seni on Venemaa näidanud, et ähvardused tehakse tõeks.
Enne eelmist laienemist Euroopa ei ole seni alustanud Venemaaga ka läbirääkimisi uue partnerluslepingu sõlmimiseks, sest neid blokeerib Poola, nõudes, et Venemaa lõpetaks aasta eest kehtestatud sisseveokeelu Poola loomalihale ja köögiviljadele. Peale selle on Poolal Venemaaga kana kitkuda energeetikaküsimustes.
Praegune ELi-Vene kaubavahetust reguleeriv lepe lõpeb selle aastaga. Viimati pidurdas Venemaa Euroopa kauba importi 2004. aastal, kui ELiga ühines kümme uut riiki, nende seas Eesti. Üheks Venemaa piirangute põhjuseks on ka ELi uus laienemine, mille järel paisub ühendus uuest aastast 27-riigiliseks. Praegu toimub Venemaa ja ELi vaheline kaubavahetus põhimõttel, et vastastikku käiakse tunnustamas ekspordist huvitatud tööstusi, kellest osa saab selleks loa ja osa mitte. Tööstuste hindamise tulemusi peetakse tihti aga poliitiliseks, sest nii Eestis kui teistes Euroopa riikides on mitu suurt ja nüüdisaegset tehast hindamisel läbi kukkunud.
|
