«Ta pole selles ruumis enne olnud, kardab,» otsustab ema. Nutja väike õde, seitsmekuune, on vankris rahu ise. Isa haarab vankri, ema astub nutjaga ees. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | jah`ile
Moslemid on sajandeid narkootikumi pruukinud ja erinevalt valgest inimesest ei jää nad nii kergesti ...
veel elus
Mis siin imestada! Seksihullus ja kombelõtvus on ju meid selleni viinud. Ja kahjuks ei muutu selles ...
|
|
Uues ruumis tunneb tüdrukuke end kohe koduselt, pisarad kaovad. Ta võtab ette väikese kapi sahtlid ning asub revideerima. Ruum ise ei ärata temas mingit huvi – ta ei märka valget arstilauda ega hunnikut rohelisi plasttopse. Ta on siin palju kordi käinud. Tuba narkomaanidele See on tuba Narva narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsioonikeskuses «Sind ei jäeta üksi», koht, kus linna narkomaanid saavad kätte oma igapäevase metadooni – lonksu sünteetilist asendusainet, mida kasutatakse oopiumisõltlaste võõrutusravis. Oma lonksu järele peab iga narkomaan ise tulema või leitakse usaldusväärne pereliige, viimane abinõu peab vältima võõrutusaine sattumist narkomaanide ringkondadesse. Narvas elab üle 1500 HIV-positiivse, aidsi on haigestunud kümme narvalast. Metadooni abil püüab süstimisest pääseda umbes 150. Tüdrukute ema ja isa, selles loos Irina (23) ja Aleksei (26) – oma tegelikke nimesid ei taha nad lehes mingil juhul trükituna näha – ajalugu selles ruumis algab tänavu juulist, see on neil esimene katse süstlanõela otsast pääseda. Peale ühiste laste ja metadooniravi on neil veel ühist – mõlemad on HIV-positiivsed. Irina teab seda alates 2001. aastast. Käis siis veel koolis, oli 17-aastane. Oli huvi, tahtis proovida. Esimest korda süstis juba üheksa aasta eest, kui oli 14. «Proovisin korra, proovisin teise.» Siis tuli uus sajand, Narvas puhkes HIV-epideemia, kõik narkomaanid jooksid hirmuga kontrollima. Irinale selgus siis kohutav tõde. «Kuni ei tea, pole häda midagi. Aga kohe kui tead, muutub kõik.» Naine nakatas mehe Oma meest Alekseid tunneb ta kolm aastat. Esimene mees suri narkootikumide tõttu. Umbes kuus aastat süstinud Aleksei teab kaks aastat, et on HIV-positiivne. «Mina nakatasin,» ütleb naine kalgilt. Jagasid nii voodit kui süstalt. Irina ei öelnud mehele, et kannab oma veres viirust. Kui mees lõpuks tõe teada sai, oli esimene laps juba tulekul. «Teda maha jätta polnud enam võimalik. Aga jah… olin väga vihane,» ütleb Aleksei. Lapsed on terved – raseduse ajal tehakse emale viirusvastast ravi, mis lapse nakatumast päästab. Irina sattus ravile peaaegu kohe, kui esimene laps oli eostatud – herpes ründas üle keha ning juuksed langesid peast. Praegu ei kurda ta oma tervisel mingit viga. Kuid ravimeid tuleb tal pidevalt võtta, mehel veel mitte – viirus pole organismi veel nõrgestanud. Iga mõne kuu tagant tuleb käia arstil, et organismi immuunstaatust mõõta. Kui oli väga hästi, piisas poole aasta tagant käimisest, nüüd on vahemik kolm kuud. Pooled sõbrad on samuti positiivsed. Ema teadis Irina ema teadis, sugulased ka. «Tal ema teab, aga ei saa päris täpselt aru, mis haigus see on,» ütleb Irina mehe kohta. Kui ta enda ema teada sai, oli pisaraid ja nuttu. «Ma oleks ise samuti nutnud, kui minu lapsel midagi sellist oleks.» See aeg, kui ema oli vähki suremas, oli Irinal viimase kümne aasta jooksul pea ainus pikem paus, kui ta suutis süstimata elada. «Raske oli lähedast inimest maha jätta ja raha leidmine polnud ka kerge.» Teine paus tuli siis, kui ta vangi pandi – pettuste eest, et narkootikumide hankimiseks raha saada. Koos elades süstisid nad mõlemad – lapsed olid toas, nemad süstisid köögis ja kaifisid. Olemine läks halvaks, pidid tegema, räägib naine. Metadoon aitab, et nii halba enesetunnet ei tekiks. Tunnet, mida heroiinist sai, ei suuda kumbki kirjeldada. Nad teavad, et selle lõa otsast pääsemiseks peab olema väga tugev. Kust see raha heroiini tarbeks? «Meil läks päevas kahe peale vaja 1500 krooni. Mehe keevitajapalgast jätkus kolmeks esimeseks päevaks, edasi tuli hankida, kust juhtus. Neil on suured võlad, mida nad praegu tasuta metadooniravi saades püüavad ära maksta. Raske on mäletada, kellele ja kui palju nad täpselt võlgu on. Vargil siiski ei käidud, vähemalt nad ei tunnista seda. Ainus, millele Irina loodab: «Ehk kunagi tuleb ravim, mis mind sellest terveks teeb. Või kui mitte mulle, siis ikkagi, et seda poleks.» Ja ta vaatab väga tähelepanelikult oma põrandal mängivat tütart. Surmaviirus • HIViga on nakatunud 39,5 miljonit inimest, 2006. aastal lisandus 4,3 miljonit uut nakatunut, mis tähendab, et iga kuue sekundi järel nakatub üks inimene. • Eestis on diagnoositud HI-viirus enam kui 5600 inimesel, ekspertide sõnul võib nakatunute tegelik arv olla aga kuni kaks korda suurem. • Eestis sünnitab keskmiselt 100 HIV-positiivset naist aastas. |
