Selle asemel on teha muudki, kas või naabritädi aidata,
kirjutab Järva Teataja.
I koht Triinu Kask, Aravete keskkooli VIII
kl
• Mida rohkem tänapäeval noori keelatakse, seda rohkem nad
hakkavad mõnuaineid proovima. See on igaühe oma valik, mida ta kavatseb oma vaba
aja, tervise ja mainega teha.
Minu meelest on kõige suurem probleem alkoholi tarbimine. Kole
on öelda, et noored joovad, veel koledam näha neid tänaval tuigerdamas.
Juuakse sünnipäevadel, pidudel ja lihtsalt nurga taga. Selle
asemel võiks ju minna bowlingut mängima, külastada vaba aja keskusi, korraldada
võistlusi.
• Mida ikka seltskonnas teha, kui tuleb mõni rõõmsa näoga
noormees või tütarlaps ja pakub suitsu, öeldes, et pruugi, ega see hammusta. Aga
tegelikult ju hammustab. Kui jäädki proovima, oled lõpuks ahelsuitsetaja valmis.
• Selle aja ja raha, mis suitsetajad kulutavad suitsu peale,
võiksid nad investeerida oma tervisele, käia trennis või tegeleda hobidega. Veel
ilusam oleks selle raha eest osta oma kallimale sõbrale meeldejääv
sünnipäevakink.
• Raha eest, mis narkootikumide peale on kulutatud, oleks
võinud ju osta kas kommi, küpsiseid, limonaadi, mahla või midagi muud
meelepärast.
Aega, mis on raisatud nn pilves oleku peale, saab alati
kasulikumalt sisustada. Võib minna naabritädi juurde ja aidata tal puid vedada,
lugeda raamatukogus raamatuid. Sportida, käia matkamas, sõprade seltsis rääkida
anekdoote.
II koht Anni Ruugla, Retla kooli VIII kl
• Mulle on jäänud mulje, et alkoholi tarvitades tunnevad noored
ennast lahedamana ja ka enesekindlusest ei tule puudu.
Suurel määral on selles süüdi, et alkoholi propageeritakse
liiga palju. Alkohoolsete jookide reklaamid on pidevalt telekas, ajakirjades ja
mujalgi ning siis tahetakse, et noored ei tarbiks alkohoolseid jooke.
• Tavaliselt proovivad narkootikume just sellised noored,
kellel ei lähe kõige paremini: kellel on halvad hinded, sõprade puudus,
perekondlikud probleemid. Siis tekivad asemele mitte just kõige paremad sõbrad,
kes võivad salaja süstida oma uut sõpra.
• Vanemad peaksid olema eeskujuks oma lastele ja mõtlema ka
selle peale, mis saab nende lastest tulevikus.
III koht Kätlin Kalda, Türi gümnaasiumi X
kl
• Narkootikumid on ühiskonna jaoks nagu madu, kellel on selline
pilk, et konn ise ta kurku ronib. Narkootikumid on ühiskonna
hüpnotiseerinud.
• Kõik teavad, kõik arvavad, et narkootikumid on halvad, aga
keegi ei loobu ahvatlusest. Ühiskond on teinud võimatuks loobuda «õunast».
Inimesed peavad olema tugevad ja üritama võidelda ühiskonna
paratamatuse vastu. Nad ei tohi lasta tekkida ahvatlusel, sest ahvatlus viib
patuni ja patt hukatuseni. Peab suunama oma energia ja huvid mujale – spordile,
kirjandusele ja muusikale.
IV koht Mariin Veskimäe, Paide ühisgümnaasiumi X
kl
• Inimene on juba kahjuks nii loodud, et teiste vigadest
õpitakse harva, mõtleme, et teised võivad ju sõltuvusse jääda, aga ega see
minuga ometi nii lähe.
• Minu arvamus on selline, et ühiskond suhtub narkomaanidesse
nii, et ise nad hakkasid tarvitama, püüdku ka ise hakkama saada. Kuid
narkosõltuvus on haigus, nagu iga teine, ja haigusega on alati raske üksi toime
tulla.
• Narkomaania vastu aitab ainult rääkimine, rääkimine ja veel
kord rääkimine! Minu arvamus on, et koolides peaksid loenguid käima andmas
endised narkootikumide tarvitajad.
V – VII koht Kristiine Kurema, Paide gümnaasiumi IX
kl
• Tänapäeva noored on nendest pahedest (suitsetamine, alkoholi
tarbimine ja narkootikumide pruukimine – toim) justkui uue maailma loonud.
Seal pole kooli ega kohustusi, vanemaid ega keelde. On vaid üks
lõputu lõbu. Reaalsus on see, mis selles maailmas ei eksisteeri.
Ühesõnaga, elatakse kõrvuti surmaga. Mida nooremalt hakata
kõiki neid aineid proovima, seda lühemaks elu jääb.
• Tundub, et enamikul praegusaja noortel puudub oskus oma asju
lahendada ning lõbutseda ilma abivahenditeta.
Südamest naerda ja endaga rahul olla saab ka ilma joobes
olekuta ning reaalses maailmas pidutsemisel on ka eeliseid. Näiteks
mäletamine.
• Elu on kui rännak, kuhu tuleks kaasa võtta selged mõtted,
õiged sõbrad, suur kotitäis naeru ja tõekspidamisi, mitte hävitustööd tegevaid
narkootikume.
V – VII koht Liivi Soosalu, Türi tehnika– ja
maamajanduskooli III kursus
• Tihti kogen seda, et sigaretti süütav inimene ei küsi oma
kaaslaste käest, kas neid see häirib või mitte.
Mulle näiteks ei meeldi suitsutoss, see jääb väga tugevalt
riietele külge ning on pead pööritama paneva lõhnaga. Kui mõtlen juba sellele
maitsele, mida toob üks mahv suhu, hakkab mul halb.
• Olen näinud pidudel masendavaid vaatepilte, kus tüdrukutel
pole jalgu all, poisid magavad oma okse sees ning keegi teeb alati nendest
pilte, et hiljem koos naerda.
Mis selles naljakat on, sellest mina aru ei saa. Vahel on väga
tüütu suhelda seltskonnaga, kus paljud ei oska alkoholiga piiri pidada.
Nende sünnipäevad ei ole lõbusad, sest kainetel on seal
ebamugav olla, kuna enamik on end sõna otseses mõttes lolliks joonud.
V – VII koht Ally–Triin Pello, Türi tehnika– ja
maamajanduskooli II kursus
• Mina olen 18-aastane Tallinna tüdruk, olen palju puutunud
kokku meelemürkidega, kuid suutnud öelda kindlalt ei, kuigi uudishimu on olnud
päris suur.
Olles terve elu näinud, kuidas alkohol muudab ka kõige
viisakamad inimesed labasteks, ei ole mul kiusatust seda tarbida.
VIII – X koht Elsa Veeber, Paide ühisgümnaasiumi X
kl
• Keegi ei pruugigi otseselt jooma sundida, kuid siinkohal
tuleb taas kord esile noore inimese nõrkus ja lambaefekt – teised ees, mina
järel. Ühel õhtul ülekäteminek tähendab järgmisel päeval süütunnet või koguni
vanematele valetamist.
Lisaks muule stressile pole sellist muret küll vaja, sest see
võib omakorda kaasa tuua vajaduse kõik unustada ja käsi sirutatakse taas kord
«päästja» poole. See on nagu varajane algus alkoholismi väljaarenemisel.
VIII – X koht Ave Pääsuke, Türi tehnika– ja
maamajanduskooli II kursus
• Jalutades jälgin ma seda meest – mustad ja katkised riided,
raskete kottide vedamisest tulnud kõver kehahoiak ja murekortse täis nägu.
Kuid tema käed erinevad täielikult üldmuljest, need on küll
kergelt määrdunud, kuid paistavad siledad ja hoolitsetud.
Küsin nende kohta. «Tegelesin omal ajal pikalt pillimänguga,
käed need olid mu põhitööriistad. Mängisin sõpradega ansamblis ja meid teadsid
paljud,» ütles mu vestluskaaslane, kerge igatsus silmis. /…/
«Meie edu järjest suurenes. Kuna mängisin basskitarri, olin
solist, ei tulnud mul austajatest puudust. Peod muutusid järjest sagedasemaks ja
sattusin täiesti valesse seltskond.
Minu uued sõbrad ei hoolinud ajast ega kuupäevast, põhjuse juua
leidsid nad alati. /…/ Ei läinud kaua aega, kui muutusin üheks nendest.
Järjest tihedamini hakkas juhtuma see, et sattusin lavale
esinema purjus peaga. Bändi edu huvides aeti mind sealt minema.
Suurest vihast ja kurbusest jõin aina edasi, mind ei huvitanud
enam miski peale selle, kust saada uus peatäis. Kuna raha kulus sellisele
eluviisile palju, sidusin ennast suurte võlgadega ja pantisin ka oma maja./…/
Siin pole suurt midagi rääkida, kaotasin elukoha, poja ja isegi hetkeks austuse
oma surnud naise vastu. Isegi needsamad niinimetatud sõbrad jätsid mind, kui
olin ära joonud oma raha, au ja kuulsuse.»
VIII – X koht Eret Püvi, Türi gümnaasiumi VIII
kl
• Kui juba korra sinna lõksu sattudes sealt enam nii kergelt
välja ei saa. See lihtsalt söövitab kõik sinu sees. Milleks see siis? Parem
tehke selle asemel sporti ja saavutate palju rohkem.
Narkootikumidega ei saavuta mitte midagi. Hiljem mõtled küll,
et milleks seda vaja oli, kuid siis on juba liiga hilja, siis pead hakkama
mõtlema, kuidas sealt välja saada.
|
|
|
| VIIMASED KOMMENTAARID | triinu tegelikult ei olnud see pidu ega ei üritus kuidagi seoses.
hoopis eri üritused ja eri rahvas ainul...
Dude Lugesime jah kuidas seal Paides üks alkoholi vastasust propageeriv üritus kulges. Irw
|
|
Täpselt nii kerge ongi hävitada oma elu ja rikkuda see nende inimeste jaoks,
kes sinust tegelikult hoolivad. Tihti on elu karm ja teeb keerdkäike, kuid meie
peame edasi minema ja hoidma oma õnne ning inimesi, kes meist
hoolivad.