|
Pärnu Postimees intervjueeris Pärnu linnaarhitekti Ülar Saart.
Linnaarhitekt Ülar Saar, mis nn suurtest planeeringutest Pärnus
praegu käsil on ja kui kaugele on nende koostamisega jõutud?
Umbes kolm aastat tagasi oli Pärnus suur tahe algatada korraga hirmus suuri
planeeringuid. Ilmselt oli asja poliitiline mõte planeerimisosakond umbe ajada,
teatud määral see õnnestus. Nüüd on aeg sealmaal, et järgmise aasta esimeses
pooles jõuavad kõik suured planeeringud kehtestamiseni.
Nii on Pärnu jõe akvatooriumi ja kallaste detailplaneering juba valmis,
volikogus vastugi võetud ja avalikustatud. Planeering seisab riigiga vaidlemise
taga. Juba rohkem kui aasta oleme pidanud riigi maa-ametiga vaidlema, kuna riik
soovib osa jõekaldale planeeritud üldmaad elamu- ja ärimaadena endale. Seoses
kaadrimuudatustega maa-ametis on seal natuke teised tuuled puhuma hakanud ja
lootust on koera sabast üle saada.
Miks jõeplaneering nii oluline on?
Jõeplaneering on eriti oluline sildade asukohtade täpsustamisel ja jõeäärsete
kallasradade, sildumis- ja puhkealade määramisel ning muidugi juurde- ja
läbipääsude rajamisel. Suur murelaps ja pidur oli jõeplaneeringu kehtestamisel
Maseko, mis aga praeguseks on uskumatult kiiresti ajaloo prügikasti kadumas.
Kui kaugele on meil rohealade planeeringuga jõutud?
Rohealade teemaplaneering on kooskõlastuste faasis. Tegu on peaaegu
üldplaneeringu mahus tööga, mis on väga oluline Pärnu linna ja eriti selle
haljasalade tulevikule. Sellega püütakse paika saada linna vabade alade
paiknemise põhimõtted: mida võib hoonestada ja vastupidi, mis peaksid jääma
looduskaitsealadeks, haljasaladeks, puhkealadeks? Ning lõpetada piirivaidlused
näiteks teemal, kas Side ja Kuuse tänava vahel on Rannapark või hoopis
ajalooline karjamaa.
Et planeering telliti Tartu firmalt K&H, mis Pärnut hästi ei tunne, tuli
ette erakordselt palju vigu ja vaidlusi. Teades, kui punktuaalselt Pärnus
tõlgendatakse üldplaneeringut ja seega teemaplaneeringuidki, ei saa siin enam
lubada vastuolusid nagu kehtivas üldplaneeringus, sest sellest sõltuvad
inimsaatused. Nii ongi käesolev aasta kulunud vigade parandusele, aga fini
paistab ja järgmisel aastal jõuab rohealade teemaplaneering
avalikustamisele.
Veel oodatakse pikisilmi arhitektuursete tingimuste
teemaplaneeringut.
Arhitektuursete tingimuste teemaplaneeringut on koostanud ja koostavad
planeerimisosakonna arhitektid, sest me ei pea õigeks, et tartlased, tallinlased
või hoopis hollandlased seda koostaksid. Meie arhitektiteenistuse hõrenevad read
on peapõhjus, miks see lõplikult kaante vahele pole jõudnud. Aga juba
jaanuaris-veebruaris loodame selle volikogule vastuvõtmiseks esitada.
Suurtest planeeringutest tüürib pärast maavaidluste lahenemist lõpule
Loode-Pärnu detailplaneering. Pärnakad saavad planeeringut lähiajal
avalikustamisel näha. Euroopa fondidest loodame finantseerida Pärnu lahe ranniku
teemaplaneeringut, mida hakatakse tegema koostöös Audru ja Tahkuranna vallaga.
Samal ajal on suur ja tõsine töö Pärnu liikluse teemaplaneering, mille
pilootprojekt on Bustripi-nimeline tosina Läänemere-äärse linna ühisprojekt.
Selle kaudu saab Pärnu kasutada välismaa ekspertide teadmisi peaasjalikult
ühistranspordi ning jalgrattaliikluse korraldamisel.
Miks on neid planeeringuid nii palju vaja on?
Mida rohkem linnaruum läbi planeeritud on ja mida suurema hulga linlaste
osavõtuga see tehtud on, seda õigemad saavad olla linnaehituslikud otsused ja
seda lihtsam on neid pärast ellu viia. Õnneks ei ole linnaplaneerimine ühekordne
ega lõplik tegevus, vaid pidev protsess. Me elame ajal, mil muutused ühiskonnas
on ülikiired. Aastatagused otsused võivad olla juba aegunud ja viie aasta
tagused arusaamad olla risti vastupidised praegustele. Seega ei ole
planeeringuid kunagi liiga palju ja teemaplaneeringutega üldplaneeringu teemasid
süvitsi käsitledes valmistume uueks üldplaneeringuks, mille koostamisele, tahame
või mitte, tuleb lähiaastatel jälle asuda, sest vana jääb ajale jalgu.
|
