|
Rakvere küla nime kannab see suvilate kogum õigustatult, sest enamiku
sealsetest puidust suvilatest on valmistanud ASi Rakvere Metsamajand
puutöömeistrid, kirjutab Virumaa Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | SIMO
Tublid mehed, tõelised isamaalased,mitte nagu libaisamaalased IRL-ist, kes on nõus kõik maha parseld...
|
|
Kuid Rakvere meistrimeeste kätetöö ei ole jõudnud
mitte üksnes Prantsusmaale. Ka Saksamaal, Taanis ja Hispaanias ja veel mitmes
teises Euroopa riigis on Rakvere metsamajandis valminud puitelamuid, suvilaid ja
aiamaju. Enamgi veel - juba tuntakse nende vastu huvi Pakistanis ja
Jordaanias.
Väärikas ajalugu
ASi Rakvere Metsamajand juhataja Andres Alamets meenutab, et ettevõttel on
puitmajade valmistajana väärikas eellugu. Riigifirma Rakvere metsamajand oli
Balti riikide esimene freesprussmajade tootja. Ligi nelikümmend aastat tagasi
alustati populaarsete saunsuvilate SIMO tootmist. Saunsuvila ise sai oma nime
tolleaaegse metsamajandi legendaarse direktori Simo Nõmme järgi.
«Rakvere metsamajand on üks väheseid 22st kunagi ENSVs tegutsenud
metsamajandist, mis suutis 1990. aastate keerulistes majandustingimustes uueneda
ja tegutsemist jätkata,» rääkis ettevõtte juht Andres Alamets.
Kui 1994. aastal moodustati erakapitalil tegutsev AS Rakvere Metsamajand,
võtsid selle juhid endale raske kohustuse ja vastutuse tagada rohkem kui sajale
inimesele tööd ja leiba. Kogenud ja kvalifitseeritud kaader tuli innovaatiliste
juhtidega kaasa. Võõrkapitali oma ettevõttesse ei kaasatud.
Eesti mehed eesotsas Andres Alametsa ja kommertsdirektor Tiit Lõugasega
otsustasid firma efektiivselt tööle panna oma tööd ja andeid kasutades.
«Alustasime puidutooraine saatmisega Soome paberitööstusele ja suutsime läbi
murda Ungari puiduturule,» meenutab firma juhataja.
Järgmine samm oli juba aiamajade tootmine Saksa turule, millele järgnesid
suvilad ja elumajad.
Nüüdseks on mujale Euroopa turule puitmaju valmistatud rohkem kui kümmekond
aastat. Seal on Rakvere meeste toodang omaks võetud ja positiivne hinnang antud.
Edu aluseks peab Andres Alamets firma toodangu kvaliteeti ja kliendikeskset
lähenemist. «Meie arhitektid Jaan Jaanus ja Jüri Pärnaste on võimelised
kliendile soovitama ning projekteerima kiiresti ja asjatundlikult nende tellitud
puithoone - olgu see aiamaja, suvila või elamu,» räägib firma juhataja lihtsast,
kuid hästi toimivast äristrateegiast.
«Tellimuse täitmine on üles ehitatud kliendikeskseks ja paindlikuks,»
selgitab ta. Tellija soove arvestatakse maksimaalselt kogu tootmisprotsessi
käigus. «Eeskujulik suhtlemine klientidega ja korralik töö on aidanud meile
juurde tuua ka uusi tellijaid. Klient, kes meie toodanguga on rahule jäänud,
soovitab puitmaju ka oma tutvusringkonnas. Nii oleme suutnud oma turuosa
reklaamikampaaniateta suurendada. Hea maine maksab,» nendib Andres Alamets
Investeering tulevikku
ASi Rakvere Metsamajand viimaste aastate arengut on tugevasti toetanud
investeeringud ettevõtte moderniseerimisse. Praegu valmistatakse freesprussmaju
neljal tootmisliinil. «Tänapäevase tehnika kõva sõna on täisautomaatne CNC
puidutöötlemiskeskus Hundegger K-2. Neli ja pool miljonit krooni maksnud keskust
juhib tark arvuti, mis võimaldab valmistada puitmajade tarvis suure täpsusega ja
kõige keerukamaid detaile,» räägib Alamets. Kokku investeeriti 2005. aastal
kümne miljoni krooni eest.
Firma klient, rakverlane Enn Kästik on rahul täispuidust akendega. «Hinna ja
kvaliteedi suhe on hästi tasakaalus ja sellepärast ma aknad siit tellisingi,»
kommenteerib ta oma ostu.
Kui tellimine läheb ülesmäge, siis materjali puitmajade valmistamiseks
kahjuks napib. «Üksnes sellel suvel ja sügisel on puidu hind tõusnud 20
protsenti,» räägib Andres Alamets. Puidu nappus on kõigi puidutööstuste
probleem. Kes vaatab Vene turule, kes püüab muid lahendusi leida.
ASi Rakvere Metsamajand juhid on näidanud, et eestlased oskavad edukad
peremehed olla ja küllap leitakse ka tooraineprobleemile parim
lahendus. |
