Kinnisvara

Kadrina valda kavandatava jaapani asumi detailplaneeringust on valminud uus versioon, milles on arvestatud kohalike elanike kriitikat.

Kadrina valla Luguse-Ahila kinnistul asuvasse metsatukka ei saa Jaapani ärimees Toshio Kawabe rajada enam SPAd, nagu nägi ette endine detailplaneering.

VIIMASED KOMMENTAARID ! Jah...Fonn ei ole  midagi kuulnud japside  "kangelastegudest"  hiinas 30-date lõpus. Fonn Miks küll ei lasta  kohal areneda.  Jaapanlastelt oleks  palju  õppida.Argpüksid.Usun  et nad ei ole sarn... Teised kommentaarid

“Metsatukk jääb loodushoiualaks, mille eesmärk on säilitada sealne keskkond algsel kujul,” teatas Jaapani ärimehe esindaja ja planeeringu tellinud firma Kadrina Investment projektijuht Erja Järvis Virumaa Teatajale.

Samuti jäävad kinnistule ehitatavad elumajad maksimaalselt kahekorruselised nagu piirkonna praegused hooned.

Uus eskiis valmis

Juunikuus kogusid Kadrina valla elanikud 200 allkirja Jaapani ärimehe Toshio Kawabe plaani vastu, kes tahtis Vohnja mõisa lähedusse ehitada tornelamu, karstialale elamurajooni ja allikarohkesse vääriselupaika SPA.

Tänaseks on Kadrina vallas otsustatud, et ehitustegevust jaapanlaste kinnistuil ei saa planeerida lahus keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmist.

Eile pidasid Kadrina vallavalitsuse keskkonnakaitse ja planeeringutega tegelevad ametnikud nõu keskkonnamõjusid hindava OÜga Hendrikson ja KO.

Muudetud planeering tuleb peatselt avalikule arutelule. “Umbes kuu aja pärast,” lubas Kadrina valla ehituste ja planeeringutega tegelev Meelis Suvi.

Luguse-Ahila ehk Hõbeda küla kinnistu 36 ha suuruse maa-ala detailplaneeringu koostas projekteerimisfirma A.V.R Projekt, kes on juba koostanud ka planeeringu uue, muudetud eskiisi.

Kohalikud vastu

Kuidas jäävad tehtud muudatustega aga rahule kohalikud elanikud, kes protestikirja kirjutasid?

Hõbeda küla veeres talu pidav Ulvi Kask nõustub küll kõnealuse metsatuka jätmisega looduskaitsealaks, kuid mitte ülejäänuga.

“Tegemist on hajaasustusega külaga, mille keskele ei sobi tihedalt kokkusurutud hooned, olgu nad pealegi kahekorruselised,” arvas ta. Ka seal kinnistut omava Tiiu Lausmaa meelest ei sobi külla linnak.

Talunik Gunnar Kask on jaapanlaste asumi tekkimise vastu.

“Jätame kõrvale keskkonnaasjad, need võitlesime ju ise välja,” ütles ta muudatuste kohta planeeringus. “Aga nüüd tuleb Vohnjasse täielikult võõrkeelne asula. Meil on juba olemas muukeelne Sillamäe ja Narva,” oli ta nördinud.

Talunik imestas, et kui Jaapani ärimehel on miljardid uhkete projektide elluviimiseks, ei ole ta seni leidnud mõndasada tuhandet krooni Vohnja mõisa kordategemiseks.

“Minu meelest ei saa siin kõnelda vaid Jaapani pensionäride puhkepiirkonnast: kui krundid müüki lähevad, pärandatakse need pärast ju noortele,” arutles Gunnar Kask.