Rahvas on õnnelikum kui kunagi varem
(18)
01.12.2006 00:01
Andrus Karnau
Värske majandusliku heaolu uuring näitab, et iga kolmas perekond Eestis hindab oma majanduslikku olukorda mullusest paremaks, mis on varasemaist aastaist parim näitaja.
Kui õnn oleks rahas, võiks väita, et rahvas on õnnelikum kui kunagi varem. «Inimesed on optimismi täis, alati on ka neid, kelle elu on halvemaks läinud, aga meie uurimuse järgi võib väita, et rahval on seljataga kõige õnnelikum aasta,» kommenteeris TNS Emori sotsioloog Kaidi Kandla. See iga-aastane uuring keskendub rahale – laenud, säästud, toimetulek. Kulutavad hobidele Kandla sõnul näeb sel aastal iga kolmas Eesti pere oma majanduslikku olukorda paremana, kui see oli aasta tagasi. Samapalju inimesi usub elujärje paranemisse tuleva aasta jooksul. Ülemöödunud aastal leidis uuring, et iga neljanda pere majanduslik olukord oli aastatagusest parem. «Optimism tuleb inimeste suhtumisse väikese ajanihkega,» selgitas Kandla. «On juba mõnda aega räägitud, et meil läheb hästi, aga just sel aastal on toimunud inimeste suhtumises kõige suurem nihe paremuse poole.»
Üks oluline muutus on veel. Kui varem oli võimalik raha kulutada reisimisele või hobidele ainult jõukamal rahval, siis praegu teevad seda peaaegu kõik. «Rahakasutuses on kätte jõudnud kvalitatiivselt uus tase,» kommenteeris Kandla. «Kõht on täis, katus pea kohal, nüüd on võimalik raha säästa ja kulutada pehmetele väärtustele.» Säästmise osas eelistavad inimesed ennekõike raha kõrvale panna kodus sukasäärde või pangakontole. Aktsiad ja fondid on pigem jõukama rahva pärusmaa. Võrreldes aastataguse ajaga on jahtunud ka kinnisvara ostubuum. «Kinnisvara ostusoov on teinud läbi languse 2003.–2004. aasta tasemele, see näitab, et möödunud aasta kinnisvarapalavik oli erand üldises suhtumises,» lausus Kandla. Nii nagu nädal tagasi selgus juba tööpuuduse statistikast, on ka inimeste enesetunnetuses kõige järsem nihe toimunud Virumaal, eriti Ida-Virumaal. Laen, liising või järelmaks on Eestis neljal kümnest, kokku umbes 230 000 inimesel. Kui laenu võtnud perede arv püsib stabiilsena, on kasvanud laenumakseiks kuluv summa. Usuvad palgakasvu Aasta eest läks laenule 19 protsenti, tänavu juba keskmiselt veerand pere sissetulekust. Tallinnas müügitööga tegelev Kaisa Kängsepp on üks neist, kes usub, et sissetulekud jätkavad suurenemist. «Mu töökoht on kindel, palk on seal juba kasvanud ja mulle on lootust antud, et kasvab veelgi,» lausus Kängsepp. Kängsepp maksab mõnekümne tuhande kroonist tarbimislaenu, mille võttis pruugitud auto ostmiseks. Et sissetulekud aina kasvavad, siis ta kinnitas, et muret tagasimakse pärast ei ole. Tarbimislaenude maht tõotab tänavu kahekordistuda, kasvades aasta lõpuks umbes 8,4 miljardi kroonini.
|
