|
Mitmes Euroopa atlases on Lilli piiripunkti kaudu Lätit ja Eestit ühendav tee
märgitud magistraalina, mis joone jämeduse järgi otsustades on lausa võrdväärne
Valga—Uulu maanteega. Tegelikkuses on looklev kruusalint enamasti treppis ja
tolmav.
Karksi vallavanema Arvo Malingu teada meelitab
kaartide lubatav asfalttee Lilli kaudu sõitma ka selliseid inimesi, kes muidu
oma auto nina sinnapoole ei keeraks. Pettus tuleb aga kiiresti ilmsiks.
«Et siin teed ei ole, siis järgmisel korral enam Lilli kaudu ei tulda,»
nentis Maling. «Eriti kehtib see veokite kohta, sest nende õhkpadjad on
õrnad.»
Läinud suvel, mil kuivade ilmade tõttu ei saadud teed pikka aega isegi
hööveldada, ei kannatanud seal veoautoga sõita üle 30 kilomeetri tunnis. Ilmselt
jääb Lilli piiripunkt veokitele suhteliselt vähetähtsaks ka siis, kui sinna viib
klaassile asfalt ja tollikontroll Eesti Schengeni õigusruumi liitumise järel
sisepiirilt kaob. Sealt on mõttekas sõita vaid neil vedajatel, kelle sihtpunkt
või stardikoht asub Kesk-Eestis.
Küll aga ahvatleks tee, mis mõlemal pool piiri kulgeb läbi maalilise
maanurga, turiste Eestist, Lätist ja kaugemaltki. Seda tõestab ka Lilli arvamine
Green Way ehk Rohelise tee turismikoridori, mis peaks pakkuma rahulikumat
alternatiivi kiirele transiidile orienteeritud Via Balticale.
Raha ei paista kusagilt
Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on Lilli kaudu käiv liiklus kõvasti
elavnenud. Tihedaks ei saa seda aga praegugi nimetada, sest Piirivalveameti
andmetel läbib aastas piiripunkti vaid 19 498 inimest. Kogu Eesti
piiriületustest moodustab see 0,11 protsenti.
Arvo Malingu sõnul on püütud vallale elulise tähtsusega Karksi-Nuia—Lilli tee
tolmuvabaks muutmist sisse suruda igasse asjakohasesse arengukavasse, kuid kõige
olulisemast, Maanteeameti omast, seda ei leia.
«Maanteeameti seisukoht on umbes selline, et kui seal tuhat autot päevas ei
sõida, siis pole ümberehitus põhjendatud,» ütles Maling.
Pärnu Teedevalitsuse Viljandi osakonna juhataja Allan Alliku sõnul on teede
arengukavad 2009. aasta lõpuni tehtud ja vähemalt selle tärminini on üsna
kindel, et tolm Lilli teelt suviti ei kao.
«Kus liiklust pole, seal ei ole ka mingit arengueelistust,» selgitas Allik,
andmata erilist lootust Lilli maanteele, mis näeb päevas 250 autot. «See tundub
küll suur arv, aga pärast Äriküla ja Lillit jääb liiklus tublisti
hõredamaks.»
Alliku jutu järgi annab riik kõige vähem raha just kruusateedele kõva katte
panemiseks. Ainuüksi Viljandi—Põltsamaa maantee Kolga-Jaani ja Jõgevamaa piiri
vahelise seitsmekilomeetrise lõigu pindamiseks tuli koguda neli aastat.
Piiripunkti viiv tee on aga tervelt 17 kilomeetrit pikk.
Lilli kruusatee tolmuvabaks muutmine kujuneb tavalisest kallimaks veel
seetõttu, et seal ei piisa suhteliselt odavast kergkattest. Ümber tuleb ehitada
kogu muldkeha, sest muidu ei kannata maantee raskeveokeid kuigi kaua.
Lätlased peavad vastu tulema
Võib-olla veelgi keerulisem kui leida tööks raha Eesti eelarvest on saada
lätlased nii kaugele, et nad kõnealusele teele tähelepanu pööraksid. Vastasel
korral jääks muidu siledas asfaltlindis Läti poolel haigutama
kaheksakilomeetrine kruusaauk.
«Sakala» palvel lõunanaabrite seisukohti Läti Maanteeameti peadirektori
asetäitjalt uurinud Alliku sõnul pole lätlased nii kaugele plaane teinud. «Neil
on teede arengukavad Valmierani ja mingid ideed ka Ruhjani. Aga nad lubasid nüüd
Lilli suunal mõtlema hakata.»
Samalaadse hädaga on silmitsi Mõisaküla. Ehkki seal läheb Eesti poolel
piirini asfalt, tuleb Lätis umbes 15 kilomeetrit mööda kruusa sõita.
«Siin piiripunktis käib pärast euroliitu astumist vilgas elu,» rääkis
Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg. «Ka linnavalitsus on hakanud naabritega
suhteid soojendama ja kindlasti teeme ettepaneku, et Läti poolel tee ära
pinnataks. Igasuguseks piiriüleseks koostööks on ju Euroopa Liidul raha ette
nähtud.»
Seni pole mõisakülalased lätlastega veel ühistest teedest juttu teinud ning
sama seis on Karksi vallas. Ka maavalitsusest pole lõunanaabritega teemat
arutatud.
«Vähemalt minu ametiajal küll mitte,» tunnistas maavanem Kalle Küttis. «Aga
ma arvan, et see on mõistlik mõte. Kui Schengeni asjad saavad ühele poole ja
piirid täiesti lahti lähevad, peab hakkama asja edasi ajama.»
Olgugi et terve Lilli piiripunktini viiva tee asfalteerimine on esialgu kauge
tulevikumuusika, võib vähemalt osa selle ääres elavatest inimestest järgmisel
aastal kergemalt hingata, sest siis pannakse kõva kate 1,5-kilomeetrisele
lõigule Ärikülas.
ARVAMUS
Kalle Küttis,
Viljandi maavanem
Oleme Maanteeametiga rääkinud ja vihjanud, et Lilli tee asfalteerimine avaks
meile lõuna poolt väikese värava, aga sealt on avaldatud kahtlust, kas ikka
hakkab rohkem inimesi tulema. Praegu on Lillist läbisõit väike seepärast, et tee
on kehv, ja tee on kehv, sest käiakse vähe. |
