|
Biodiislitehase ehitamiseks ostab OÜ Intercon Energy lähiajal Sõmeru vallas
umbes 3000 ruutmeetrise maa-ala. Praegu on Roodevälja terminal kaasomandis ja
selle teine omanik on Baltic Tank AS, kirjutab Virumaa Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ints
huvitav kuskohast nad selle rapsi kavatsevad võtta? lähivälismaal, eestist rääkimata, on süvenemas t...
Argo
joudu toole, kui sellest diisli hind odavamaks muutub siis miks mitte.
|
|
Roodevälja krundi kasuks rääkis Intercon Energy
juhataja ja omaniku Markku Tarkiaise sõnul nii raudteeühendus, elektrialajaam
kui ka hea teeühendus. Kõigele lisaks on küllalt lähedal meretranspordiks
vajalik Kunda sadam.
Kasulik asukoht
Tulevase biodiislitehase toodang jõuaks turule 2007. aasta teises pooles.
«Loodame, et administratiivsed küsimused ja keskkonnamõjude hindamine
tootmise algust edasi ei lükka,» ütles Markku Tarkiainen.
ASi Baltic Tank juhatuse liikme Heiki Enoki sõnul on krundil olemas viis 1000
m³ suurust hoiupaaki, seega on peale logistiliste küsimuste lahendatud ka
probleemid ladustamisega.
«Neid hoiutanke on 15 aastat usinasti ehitatud ja täiustatud,» kirjeldas Enok
müüdavat.
Kuigi varemalt kaaluti tehase võimaliku asupaigana maatükke Viru-Nigulas,
Kundas ja Väike-Maarjas, siis Sõmeru vallas asuv maa on juba praegu määratud
kütuse tootmiseks ja ladustamiseks, seega keskkonnamõjude hindamisel probleeme
ei tohiks tulla.
«Biokütuse tootmisel ei teki lekkeid ja seepärast pole keskkonnale ohtu,»
lisas Markku Tarkiainen.
Mobiilne tehas
Roodeväljale kerkiv tehas on mobiilne tehas, mis ehitatakse valmis mujal
Euroopas ja monteeritakse kokku kohapeal.
«Selle püstitamine võtab väga vähe aega,» hindas Heiki Enok ajakulu
müügitehingust tootmise alguseni.
Tehases loodab firma hakata tootma kuni 20 000 tonni biodiislit aastas ning
turgu nähakse eelkõige Eestis.
Vastavalt Euroopa Liidu biokütuste direktiivile on soovitatav biokütuste
osakaal transpordis 5,75 protsenti aastaks 2010.
Paljude Euroopa riikide valitsus on kehtestanud ka kohustuse segada
bensiinijaamas müüdava kütuse hulka viis-kuus protsenti biokütust.
«Nõudlus biokütuste järele on seega kergesti välja arvutatav ja sellest on
praegu Euroopas puudus, sest pole kas vajalikul määral tootmisvõimalusi või
toormaterjali,» ütles tehase juht Tarkiainen.
Kuigi nõudmine Euroopa turul ületab pakkumise, ei soosi olukord praegu Eestis
tootmist: rapsiseemne ja toorõli hind ning seega ka biodiisli omahind on
tõusnud. Samas on langemas fossiilsete kütuste hind.
Eesti Biodiisli Tootjate Liidu asutajafirma ASi Biodiisel nõukogu liikme
Taisto Kängsepa sõnul nõudlust Eesti turul ei ole ja eksport ei tasu
transpordikulude tõttu ära.
«Kõik, kes praegu toodavad, seisavad piltlikult öeldes paigal ja on omadega
miinustes,» rääkis Kängsepp.
Lõunanaabritel on olukord parem. «Lätlased saavad riigilt dotatsiooni,
leedulased segavad biodiislit fossiilse kütusega ja tegutsevad, eestlased
vaatavad pealt ja lähevad pankrotti,» kirjeldas ta situatsiooni.
Ka Tarkiaise hinnangul teeks Eesti valitsus targasti, kui propageeriks
biokütuste tootmist omal maal.
«Siis saaks rahuldada biokütuse nõudluse ja leida partnerid Eestist,»
selgitas ta. |
