|
Puudujääkidest maismaapiiri kontrolli osas teavitati ajalehe andmeil teiste seas ka Eestit, Ungarit ja Sloveeniat.
Eesti puhul peeti näiteks probleemiks piirivalvurite ebapiisavat arvu, samas kui
Ungari peab üle vaatama viisi, kuidas lubatakse riiki inimesi naabruses asuvast
Horvaatiast, mis ei ole veel ühinenud ELiga.
Samal ajal on aga näiteks Poola, mis piirneb suurte euroblokki mittekuuluvate
riikidega, saanud hakkama varem suurimat peavalu valmistanud muredega – riigi
piiripunktides on olemas kaasaegne varustus ja ka piisavalt inimjõudu.
Suuremale osale üheksast detsembris passivaba tsooniga ühinevast riigist
tehti ülesandeks parandada ka oma viisade väljaandmise standardeid, et võidelda
illegaalse immigratsiooniga, enim probleeme selles vallas on Maltal.
Kõik kandidaatriigid on siiski kas teel probleemide lahendamisele või juba
teinud seda, kirjutab Financial Times raporti kokkuvõttele toetudes.
Schengeni tsooniga ühinemine peaks üheksa uusliikme puhul teoks saama 21.
detsembril. Enne aga peavad selle otsuse kinnitama ühehäälselt ELi
siseministrid, kes kohtuvad 8. ja 9. novembril Brüsselis.
Praegu kuuluvad viisavabasse ruumi 13 ELi vana liikmesmaad, lisaks ka Norra
ja Island, samas kui ühinemisest on hoidunud Suurbritannia ja Iirimaa. Küpros
lükkas liitumist edasi aasta võrra. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
