Euroopa Liit on biokütust populariseerinud juba aasta. Lähima eesmärgina peavad liikmesriigid 2010. aastaks tagama, et 5,75 protsenti tarbitud kütusest oleks vedel biokütus. Nii konkureerivad kütusetootjad vilja pärast loomakasvatajate ja pagaritega ning õlikultuuride pärast toiduõlitootjatega. Osalt just selle konkurentsi, aga ka madala viljatoodangu tõttu maailmas, on nii toidu- kui söödavilja hind viimase aastaga tõusnud kümneid protsente.Probleeme ei lahenda Biokütuse populariseerimist julgeb kritiseerida ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Tema hinnangul ei ole Eestil ettekirjutatud normatiivi täitmine mõttekas juba ainuüksi sellepärast, et siinseid energeetikaprobleeme see nagunii ei lahendaks. «Biokütuse turuosa pidi juba 2005. aastal olema kaks protsenti, aga tegelikult oli see pea null,» rääkis ta. Seeder möönis, et toidutööstustele avaldab biokütuse tootmine samas selget mõju. Biokütust on kritiseeritud ka mitmel pool Euroopas – ühest küljest aitaks see vähendada sõltuvust naftast ning säästa loodust, teisest küljest aga avaldab tuntavat survet inimeste rahakotile. Eestis on biokütuse tootmisest seni peamiselt räägitud, reaalsuses on mõnest siinsest tehasest tulnud vaid üksikud partiid loodussõbralikku kütust. Ühena esimestest biokütusetehase avanud Atko Grupi juhi ja suuromaniku Arvo Sarapuu sõnul nende tehas praegu seisab. Oodatakse, kuidas mõjutab kütuseturgu järgmise aasta kütuseaktsiisi tõus. Samamoodi on ootere˛iimil ka teised Eesti biokütusetehased, sest hinnavahe klassikaliste naftasaadustega on praegu liiga väike või siis sootuks biokütuse kahjuks. Sellest hoolimata peaks tuleval aastal Paldiskis tööd alustama 100 000-tonnise aastamahuga biodiislitehas, 2009. aastal aga tulema esimesed partiid Kundasse kavandatud bioetanooli tehasest, mille tootmismaht on võrreldav Paldiski omaga. Kui Paldiski tehase äri on rajatud eelkõige rapsiõlile, siis Kundas kasutatakse tooraineks peamiselt teravilja. Paldiskisse tehast rajava Biodiesel Paldiski juhatuse liikme Sven Marki sõnul puudutabki kriitika eelkõige bioetanooli tootjaid, sest nemad mõjutavad otse viljahindu. Toodang Skandinaaviasse Oma tehase löögi alla sattumist ta ei pelga. «Õli hinnal ei ole inimeste ja toidutööstuste ostukorvis kuigi suurt tähtsust,» rääkis Mark. Kriitikast ei lase ennast häirida ka Kundasse tehast plaaniv Robert Antropov. «Meie kasutame eelkõige seda teravilja, mis toiduviljaks ei kõlba,» tõdes ta. Kunda tehase aastane teravilja vajadus ulatub 350 000 tonnini. Peaaegu kogu vili loodetakse osta Eestist, kuid Antropovi sõnul on igaks juhuks sõlmitud lepingud ka Ukraina ja Kasahstani viljamüüjatega. Mõlemad tehased näevad oma turuna eelkõige Skandinaaviat, sest seal valitseb terav biokütuse puudus. Mark ega Antropov ei usu, et biokütuse tootmist võidaks kuidagi piirama hakata – Euroopa Liit on püstitanud oma eesmärgid ning ettevõtjad sellest tulenevalt juba investeeringuid teinud. |
