Jõululaada külastamine Nürnbergis, perekondlik kokkusaamine Varssavis, jõulupuhkus Prahas või suusatamine aastavahetuse paiku Alpides. Kõik see muutub palju lihtsamaks, kui Schengeni ala laieneb enne selle aasta jõule. Uute liikmesriikide Eesti, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi, Ungari ning praeguste Schengeni piirkonda kuuluvate riikide (kõik varem ELiga liitunud riigid, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa, ning Norra ja Island) kodanikud võivad lõpuks ometi nautida inimeste täielikku liikumisvabadust, mis on üks Euroopa Liidu peamisi saavutusi. Schengeni ala laienemine võimaldab inimestel reisida 24 riigi territooriumil ilma piirikontrollita sisepiiridel. Perekonnaliikmed ja sõbrad ei pea üksteisega kohtumiseks enam seisma sisepiiri ületamisel piirikontrolli järjekorras ning inimestele väljaspool ELi on vaja kogu Schengeni alal reisimiseks vaid ühte viisat. Liikmesriigi väljastatud elamisloa korral ei ole viisat üldse vaja. See tähendab käegakatsutavat kasu 2004. aastal ELiga liitunud riikide kodanikele, sest muudab reisimise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik liidu liikmesriigid näevad aga, milline tulu tõuseb ühisest tegutsemisest Euroopa tasandil. Ajalooline saavutus Sisepiirideta ala on imetlusväärne saavutus, millel ei leidu ajaloos võrdväärset. Detsembrist alates on ilma piirikontrollita võimalik reisida Pürenee poolsaarelt Balti riikidesse ning Kreekast Soome. See sümboliseerib Euroopa ühtsust ja on Euroopa kodaniku põhiõigus. Ajalooliselt olulisele saavutusele eelnes põhjalik ettevalmistustöö. Schengeni alaga liitumine ei ole olnud lihtne ülesanne, sest tagada tuleb vabaduse ja julgeoleku tasakaal. Samal ajal kui hõlbustatakse heausksete inimeste reisimist, kes soovivad külastada Euroopat, et nautida kultuuride mitmekesisust ja eurooplaste külalislahkust, tuleb tagada ka meie kõigi julgeolek. Sisepiiride kaotamine eeldab, et liikmesriikide vahel on usaldus. Vastastikune hindamisprotsess aitab liikmesriikidel usaldada üksteise suutlikkust kaitsta liidu välispiiri kõikide teiste nimel ja välja anda viisasid, mis kehtivad kogu Schengeni alal. 2006. aastal tehti 58 hindamist, mille raames käsitleti andmekaitse, politseikoostöö, välispiiride kontrolli, maa-, mere- ja õhupiiride ning viisapoliitika küsimusi. 2007. aastal tehti 15 täiendavat hindamist ning üks uus mere- ja õhupiiri hindamine. Lõpule viidi üheksa Schengeni infosüsteemi hindamist. Sellised koormavad menetlused on vajalikud selleks, et tagada inimeste julgeolek ja tugevdada vajalikku usaldust liikmesriikide vahel. Uute liikmeriikide ulatuslik töö Schengeni hindamisprotsessi raames kinnitas nende valmisolekut liituda Schengeni alaga. Eesmärk oli anda kodanikele rohkem vabadust, tagades samal ajal nende julgeolek, ning see eesmärk ka saavutati. See ei oleks siiski olnud võimalik ilma solidaarse rahalise toetuseta kõikidelt Schengeni ala liikmesriikidelt. Ligikaudu miljard eurot võimaldas uutel liikmesriikidel saavutada püstitatud eesmärgid tõhusate piirikontrollide loomise vallas ja saada täieõiguslikeks Schengeni ala partneriteks. Õnnitlused Portugalile Lisaks sellele sooviksin õnnitleda Portugali, kes suutis eesistumise ajal strateegilise juhtimise ja eesmärgipärasuse abil edukalt käivitada projekti SISone4All Schengeni infosüsteemi raames. See näitab, mida on võimalik saavutada siis, kui igaüks annab maksimaalse panuse keeruliss projekti. Usun, et sisepiirideta ala laienemine on ajaloolise tähtsusega Euroopa Liidu kodanikele ja toob käegakatsutavat kasu vahetult enne selle aasta jõule. Mul on olnud au osaleda selles protsessis ja tänan kõiki liikmesriike nende pingelise töö eest. |
