Toit

Traditsiooniliselt on pastatooteid valmistatud suure gluteenisisaldusega durum-nisujahust. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab ka toota nisust, kaerast, odrast ja rukkist mitmeviljapastat. Mitmeviljapastades on rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid kui ainult durum-nisujahust tehtud pastas.

VIIMASED KOMMENTAARID eleonore sa, mees, pole eluski  vist niitnuudleid  näinud, kui sa neid  spagettidega võrrelda  suudad. ühed on na... Uugu Fotol on niitnuudlid,  kuid räägitakse  mingist pastast.  Arusaamatu! Teised kommentaarid

Põneva värviga roog

Kaalujälgijatele on pasta hinnatud toiduaine, mida siiski tuleb mõõdukalt tarbida. Pasta sisaldab aeglaselt ladestuvaid tärklise süsivesikuid, mis tõstavad veresuhkrut pikkamööda ja aitavad näljatunnet kauem eemal hoida. Mitmeteraviljapastades sisalduvad kiudained aitavad normaliseerida soolestiku tööd.

Täisteraviljapasta on tumedam kui tavaline kollakas pasta, eri aineid lisades on aga võimalik saada veel mitut värvi pastasid. Kollaka värvi annavad pastale porgand või safran, punase tomat või peet. Spinat, mädarõigas ja ürdid muudavad pasta roheliseks ja annavad ka maitset. Põnev on must pasta, mille odavamad sordid on värvitud söega ja kallimad tindikala tindiga (see annab pastale ka tindikala maitse).

Keerulised kujud

Pastad üllatavad meid tihti ka mitmesuguse kujuga. Lintpastad on kitsamad või laiemad pastaribad. Kitsad pastaribad kannavad nime fettucine ja tagliatelle. Fedellini on ümmargune lintpasta, papardelle lai laineline pastariba.

Linguine’ks nimetatakse spagette meenutavat lintpastat, mis on aga siiski spagettidest veidi jämedam. Spagetid on nöörikujulised peenikesed pastad ning vermicell’id eriti peenikesed spagetid.

Lasanje on nii plaadikujulise pasta kui ka sellest valmistatud roa nimetus.

Pasta keetmise aeg sõltub sellest, kui jämeda pastaga on tegu. Vett peab olema nii palju, et toit ei kleepuks kokku. Pasta pannakse juba keevasse vette, vastasel juhul kipub see kokku kleepuma. Spagetikimp vajuta kahvliga üleni vee sisse ja sega, kuni vesi hakkab uuesti keema. Edasi tuleks pastat keeta tasasel tulel.

Pasta on valmis, kui see on al dente ehk krõmpsub hamba all, maitsesta keetmise ajal. Siis nõruta kiiresti suurel sõelal, et pasta jääks parasjagu niiskeks ega hakkaks kokku kleepuma. (PM)

Sidrunimaitseline broileripasta

• 240 g liblikpastat

• vett

Kaste:

• 1 sibul

• 2 tl õli

• 240 g broilerifileed

• 150–250 g värsket spinatit

• 2 sl nisujahu

• 350 ml vett

• ½ kanapuljongikuubikut

• jahvatatud valget pipart

• 1 sidrun

• soovi korral 2 tl riivitud sidrunikoort

• 2 sl hakitud värsket melissi

• soovi korral 1 tl suhkrut

• kaunistuseks sidruniviile ja melissilehti

Keeda pasta pakendi juhise järgi. Lõika broilerifilee viiludeks. Haki sibul ja kuumuta õlis. Lisa hulka broileriviilud ja prae mõni minut, kuni liha hakkab küpsema. Tükelda spinat noaga veidi väiksemaks ja lisa broilerile. Prae, kuni spinat tõmbub veidi kokku.

Raputa peale nisujahu ja sega. Kalla peale vesi ja lase veidi keeda. Purusta sekka puljongikuubik, maitsesta pipraga. Keeda mõõdukal temperatuuril viis minutit, aeg-ajalt segades.

Pese sidrun korralikult. Soovi korral riivi kollast kooreosa kastme maitseaineks. Pressi sidrunipoolikutest mahl välja ja sega kastmesse. Maitsesta melissi ja vajadusel suhkruga.

Pane pasta serveerimiskaussi ja vala kaste peale. Sega kahe lusikaga alt üles tõstes. Kaunista sidruniviilude ja melissilehtedega. Serveeri kohe.

Allikas: Kaalujälgijad