| Nimelt on teadlaste sõnul võimalik üksikuid aatomeid niimoodi juhtida, et neist saab moodustada üliväikeseid andmekandjaplokke, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator. Aatomite käitumise mõistmine ning juhtimine on oluline nanotehnoloogias - alal, mis tegeleb osakestega, mis on kümneid tuhandeid kordi väiksemad kui inimese juuksekarva läbimõõt. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | .
Mis välgumihkel... Jälle see ajakirjanduse loll komme asju paremaks teha.
http://www.wr al.com/bus...
...
kes vähegi omale läpakat ostma hakkab - KINDLASTI IBM!!!
|
|
«Aatomite üks peamisi omadusi on, et nad käituvad magnetina,» ütles IMBi Almadeni uuringukeskuse teadlane Cyrus Hirjibehedin. «Hoides magneetilist laengut pikka aega stabiilsena on võimalik talletada andmeid. Nii töötavad arvutite kõvakettad.» Nüüd püüavad teadlased aru saada, kuidas see omadus töötab üksikute aatomite puhul. Hirjibehedin uuris koos kolleeg Andreas Heinrichiga seda omadust - magneetilist anisotroopsust üksikute rauaaatomite puhul, kasutades selleks IBMis selleks puhuks loodud ülimadalatel temperatuuridel töötavat mikroskoopi. «Me vaatlesime rauaaatomit vaskpinnal ning suutsime selle magneetilisust suunata,» ütles Heinrich. Järgmise sammuna otsivad nad aatomit, mis suudab säilitada pikaks ajaks stabiilsuse. Šveitsis IBMi uurimiskeskuses leidsid teised teadlased meetodi, kuidas molekule manipuleerides saab neid sisse ja välja lülitada. Nad märkasid molekuli vibratsiooni mõõtes, et sel märgatav lülitusvõime. Heinrichi sõnul on avastus ülioluline, sest lülitumiste käigus ei muutunud molekuli struktuur. Arvuti kõvaketastel töötavad lülitid sarnaselt lambilülitiga, lülitades välja protsessorist lähtuva elektronidevoo. Molekul-lülitites saaks säilitada infot ning neist võiks olla abi ülikiirete ja üliväikeste arvutite loomisel. Avastuste kirjeldused ilmusid ajakirja Science värskes numbris. IMBi teadlased hoidusid spekulatsioonidest, millistes tulevikuseadmetes võiks neid avastusi kasutada. «Mõtle ennast korraks tagasi 1970. aastatesse, kui tuba täitev arvuti sai hakkama põhimõtteliselt sama tööga, milleks tänapäeval on võimeline mobiiltelefon,» ütles Heinrich. Tema sõnul oleks inimesed ka 30 aastat tagasi andnud tuleviku suhtes vaid rumalaid vastuseid. Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
