| Rakveres elav vanaproua Meeli Lill, kelle aias kasvab viis õunapuud, ütles, et tänavu on õunasaak keskmisest kesisem, kirjutab Virumaa Teataja.
«Puu otsas kasvab neid küll palju, kuid enamik neist on koitanud või ussitanud. Aga niipalju, kui mulle kulub, leidub ilusat õuna samuti. Tütar natuke moosi juba keetis,» rääkis naine. Tema sõnul ei ole erilist probleemi ka kasutamata õuntega.
«Eks need tuleb kokku korjata ja kompostihunnikusse viia,» võttis ta jutu kokku. Teine Rakvere elanik, kelle aias kasvab seitse õunapuud, kinnitas, et sellist õuna, mis söögiks kõlbab, on küllaldaselt. Muidugi leidub nende seas ussitanuid ning juba puu otsas mädanevaid. Ubinaid pole Kunda küla elanik Maire Sepp nentis, et nende piirkonnas on tänavune ubinasaak nadi. «Oleksime saanud korraliku saagi, kuid õunad kukkusid suvel puude otsast maha,» rääkis naine enda, Kunda ja teiste selle piirkonna külade inimeste kogemusest. «Õunte välimus pole samuti kiita, need on üsna kribud ja ussitanud,» hindas ta saaki ja lisas, et nii palju, kui oma pere tarvis kulub, saab ka ilusat õuna. Sepp arvas, et ilmselt mõjus puuviljade valmimisele kuivus. «Poolteist kuud ei sadanud vihma ja kaevud olid kuivad, inimestel tekkis probleeme lausa joogivee saamisega,» ütles Sepp. Järvamaal Ambla vallas Rebasmäe talus õunu müügiks kasvatav Meelis Tiigimäe hindas oma õunasaagi täiesti tavaliseks, võrreldavaks eelmise aasta saagiga. Koitanud ja ussitanud õuntega temal probleeme polnud. «Elu näitab, et kui kevadel enne õitsemist õunapuid kaks korda pritsida, siis on õunad üldiselt ilusad. Tänavu aitas korrast,» selgitas Tiigimäe. Ta toonitas, et normaalse saagi saamiseks vajavad õunapuud korrapärast lõikamist ja hooldust. Hooldus aitab saagile kaasa Tiigimäe soovitas mitte lasta õuntel üle küpseda, kui tahetakse, et need paremini säiliks. «Oleme osa õunu pooltoorelt ära korjanud,» rääkis Tiigimäe. Ubinate säilitamisel tuleb arvestada ka, et ubinad ei taha liiga soojas säilida. Mahla võib tema kogemusel teha peaaegu igasugusest õunast, mis on maha kukkunud, erinevaid sorte võib tarvitada koos. Mädanenud ja ussitanud kohad tuleb enne mahlaks tegemist välja lõigata. Ühest õunasordist tuleb rohkem mahla kui teisest, kuid hea mahlaõuna mõiste on suhteline. «Väga hea ja magusa siirupi saab martsipanõunast, kuigi mahla koguse poolest seda pressida ei tasuks,» rääkis õunakasvataja. «Siin kandis on õunu palju, kuid need kipuvad olema väiksed ja ussiauke täis,» lausus Sallas elav Liivi Traks. Oma aia õunasaagi üle ta väga kurta ei saa. Aias kasvab umbes 15 õunapuud, viis neist noored.«Noortel puudel on küll ilusad ja suured õunad,» oli Traks rahul. Ka vanad õunapuud, millel pereisa Hando Kuntro mõni aasta tagasi kõrgustesse ulatuvad ladvaoksad ära lõikas, on tänaseks taastunud ning kannavad varasemast suuremaid ja ilusamaid vilju. Liivi Traksil on jätkunud õunu nii moosi kui kompoti tegemiseks, neid söövad lapsed meeleldi. Osa õunu pressib ta mahlaks. Traks märkis veel, et Salla kandis tehakse kuivatatud õunakoortest ka maitsvat teed. Õuna-pihlakamoos See moos sobib lisandiks liha- ja seeneroogadele, kartulitoitudele, kookide valmistamisel. Vaja läheb: 1 kg kooritud ja tükeldatud õunu, 250 g puhastatud pihlakaid, 1,5 dl vett, 250 g suhkrut. Valmistamine: keetke õunad ja pihlakad pehmeks, lisage suhkur ning keetke aeglaselt segades veel 10-15 minutit. Seejärel tõstke moos purkidesse ning sulgege kohe kuumalt. Õunamoos ingveriga Vaja läheb: 1 kg hapukaid õunu, 1 tl riivitud värsket ingverit, 2 dl vett, 1 sidruni koor ja mahl, ½ kg peensuhkrut ja 1 ml naatriumbensoaati. Valmistamine: koorige õunad ja lõigake need õhukesteks viiludeks. Pange kõik koostisained peale naatriumbensoaadi keedunõusse ja keetke segades umbes 30 minutit. Eemaldage vaht ja lisage naatriumbensoaat. Säilitage külmas. |
